pühapäev, märts 19, 2006

2005/2006 talve viimasel päeval

LUND KEERUTAB akna taga. Maa ja taeva vahel hall. Udune. On talve viimane päev, kell 13.25. Pühapäev.

Täna pean olema töine. Ei saa olla jalad seinal! Tegelikult on peaaegu iga päev puhkepäev, istumispäev mul. Sõna otseses tähenduses on kõik päevad mul istumispäevad :D
Kõige raskem töö on iseendaga inimesel. Et jääda iseendaks, mitte end kaotada. Et mitte iseend läbipõletada. See endasse piilumine seisab mul ees, sest stress on ohumärk põlemiseks. Ükskõik mis teha stressi peletamiseks on enese petmine kui inimene ei tegele iseenda mõistmisega. Enese piilumine ei tohiks ükski päev lõppeda... Ikka ja jälle tuleb mõista midagi uut endas, mida ei ole julgetud/soovitud varemalt iseendas mõista. Arusaamine on iseendas teeb inimese paremaks. Kõige raskem on endas tunnistada negatiivsust.

Päike piilub pilve tagant. Lumesadu on järgi jäänud.
Tujukas ilmataat!
Võitleb hoogsalt kevade tulekuga!

Nagu inimene võitleb tujukalt iseendaga - olla või mitte olla - see on küsimus.
Elu ligipääsu küsimus :)

Filosoofiline pühapäev mul :P

Kommentaare ei ole: