Põrgu päralt, kirjutasin jätkuks enne pikalt - siis otsustas arvuti enda äraarvamise järgi teha ja kustutas texti ära või mida iganes... Proovime siis uuesti :) Hakkan siis nüüd iga sõna järel salvestama :P
Tuletan meelde, mis enne kirjutasin, kuigi kõik nagunii ei saa sõna sõnalt ega mõtte mõtelt nagu enne oli...
Pärast EPNÜ koosolekut, tõsi, ma ei suutnud olla päris päeva lõpuni, sõidutas Riina isa mind mu sõbrantsi pere poole. Ma olin Anne ja Kaupo juures suht "läbi põlenud". Siiski oli hea lahe olla nagu tavaliselt. Valge kiisu oli mulle armukade, kuna perenaine tegeles minuga rohkem kui temaga :P :D
Vaatasime eurolaulu. Üllatas Soome kollide ja trollide võit!!!
Pühapäeval sõitsin Tartu tagasi. Pille tuli vastu. Ja õhtuks jõudsin kojugi.
Bussis loksuda 2,5 tundi - minu jaoks nauding. Mul on vähe võimalusi, kui saan üksinda olla võõraste keskel. Bussis on see võimalus! Vaatasin bussiaknast Eestimaad. Pisarad silmis. Mulle oli öeldud, et EPNÜ-s annad alla. Ise ma nii ei arva . Iga lõpp on millegi algus! Vaatasin kevadist Eestimaad ning mõtlesin, et olen siiski õnnelik naine, missest, et on erivajadused, mida tihti tähele ei pane. Alla anda ma ei oska ega julgegi tegelikult. Ehk on see alateadlikult
küll, kuid mul valida - kaas elada või lihtsalt olla elav laip kuskil nurgas. Paljud teavad mind, peavad eeskujukski - tahan siis seda või mitte. Küllap pigem mitte... Mind on lihtsalt Eestimaale vaja lihtsalt VIST SIISKI
Ihii, Kaupo küsis , mil abiellun :D :D :D Uurisin, kas ta teab, kes peika on - siis võiksin kohe ehk abielluda :D :D :D Aa mina ei teagi, kas tahangi uuesti mehele minna. Vist mitte. Kuid keegi võiks olla küll... ;)
Silmad vajuvad kinni, tuttu...
Kell 00.51...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar