teisipäev, oktoober 03, 2006

Kolm imelist sõna


Kui ütlen sõna Tulevik,
siis ulatub esimene silp juba minevikku.


Kui ütlen sõna Vaikus,
siis lõhun ta ära.

Kui ütlen sõna Eimiski,
siis loon midagi, mis ei mahu mingisse olematusse.


On ju armas ja mõtlemapanev ? Wislawa Szymborska luuletus ja mu sõbranna Maarja tõlge.

Olen natuke tõbine, proovisin GNLD vitamiini ja küüslauku, ja ennäe imet ! Kurk enam ei kipitanud - veerand tunni jooksul. Veel määrisin jalataldu aaloe geeliga, oli tunne, nagu oleks viinasokid jalas, aga palju mõnusam.. Vähemalt vastikut viinahaisu ei olnud. Aga nüüd lähen magama, homme tuleb triksis-traksis-terve olla.

Kalli-kalli kõigile.



2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere!

Olen juba mõnda aega Su blogi lugenud, aga kommenteerinud ei ole :)

Mulle see Szymborska hakkas silma ja puht uudishimust küsin, mis keelest Maarja selle tõlkis?

Szymborska on hea luuletaja, ja eesti keelde pole teda veel paraku pandud... ehk ühel päeval keegi paneb!

Tiia ütles ...

Nii armas, kui mu blogi meeldib lugeda Sullegi :)

Tean, et Maarja just tõlgib Szymborska luuletusi eesti keelte ühe luulekava jaoks. Täpsemalt saan küsida Maarjalt.