kodus hea ja imeline. :) kuid iga sügis on nukrus õhtuti mu hinges.
tihased ja varblased käituvad kummalised sel sügisel. nokivad millegipärast uute akente vahelt kedagi või midagi. ma ei saagi aru, kas putukaid või möksi, mis lasti eelmine aasta akente ette panekul akna ja seina vahele. papa naerab hirmunult, et varsti kukkuvad aknad linnuparve pärast eest.
linnud nokkivad päris kõvasti. ei pelga mind ega teisi inimesi akna juures.
küünal põleb. sügisõhuti on armsalt imeilus küünlaid põletada. nimetut nukrust muudab küünlavalgus rõõmsamaks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar