Jälle lõpuks läbi mitme seikluse kodus :) Täna soovisin kindlasti koju. Sest papale oleks olnud täna päris üksi olla kurb. Kuigi ta ei oleks kindlasti seda väljendanud. Kui tulen pimedas õhtul koju, on koduaknad pimedad. Ainult teleri helk paistab aknast. Papa ei pane aastaid üksinda kodus olles tuld põlema. Olen küsinud, miks ta valges pole. Papa kehitab õlgu, et ta ei taha ja et ta ei vaja valgust.
Kuidagi kurb.
Olgu inimene kes tahes, kuid pimedas olla - on selge mõju iseendasse sulgumisega. Sügav lukus olek.
Jah, ma olen vahetevahel õnnetu ja tigegi, et papa joob... Siiski hoolin temast.
Käisin täna veel üllatuslikult GNLD experience´l. Teadsin, et toimub, kuid mõtlesin, ise ei jõua, seepärast ei kutsunud külalisi kaasa... Kuid mõnikord mängivad olukorrad ise parima kätte :)
Aitäh teile, Maarika, Kaupo ja Sirli aitasite mind taas hädast välja :) Ja GNLD rahvas on ikka võrratu :) Uskuge, mind! Kõik naeratavad... mis pole Eestimaal kombeks. Kuna mul oli poolteist mitte ütlevat päeva - mitte paha päeva, vastupidi toredat puhkepäeva :) - kuid pikk mollutamine väsitab mind kuidagi teistmoodi, siis just need naeratused tõid mulle reaalsuse tagasi. Mida vajasingi.
Küla peal on hea. Kodus parem :)
Küll sooviks nii toime tulla, et saaksin õhtuti koju tulla. Kodus olla.
Auto ostust unistan :P Tõsiselt.
Ma pean suutma end üles töötama, et saan ka autot lubada. Ei, ärge mõelge, et olen peast soe! Seda ma ei ole! Abistaja sõidaks volitusega. Mul kui kõrvalistujal oleks auto juhtimine ja liiklus ammugi selge... Mujal on olemas jalajuhtimisega autodki :D
Mässasin natuke pesu pesemisega ja enda kreemitamisega ja tundsin mõnu :) Linnas olles päevi tunnengi kodu toimetustest puudust.
Aga siiski on hea koju tulles öelda uksel : "Tere kodu!" Tervitan kodu tõepoolest kõva häälega viimasel ajal.
See on armas!
Teise asjana lülitan laetule põlema.
Ja kodu hakkabki hingades särama!
Seda tunnet peab igaüks ise tundma, kuidas tema kodu hingab koos temaga ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar