esmaspäev, jaanuar 01, 2007

Lõppu - alguse vahetumise hetk

Head seda aastat,
mu sõbrad!
2007 aasta on kestnud 18 tundi! Olen peaaegu õnnelik! Kui eile tundsin end pisut kurvameelsena, siis hetkel küll võin öelda, et Uusaasta pühkis kurvameelsuse palet :) Kui olla luuleline :)
Keskööl vaatasin akna juures ilutulestikku. Küla kohta oli ilutulestik võimas, kuigi vist igaüks laskis oma rakette. Raketidest mahtus maailm mõneks minutiks paksu suitsu. Ega muud ei näinudki, kui lendlevaid värvilisi tulesädemeid.
Vaatasin telerit.
Presidendi kõne oli hea.
Ma ei mäleta, et papa oleks mind aastaid kallistanud... Nüüd Uusaasta esimestel hetkedel kallistas ja ütles: "Õnne selleks aastaks, õnne on ju sulle vaja!"
Olin sõnatu.
Rabatud.
Samas tundsin ülimalt rõõmu.
Õnnegi.
Minu papalgi on sügavas enda sees see miski täiesti alles, mida nimetada tundepuhanguks või emotsiooniks või lihtsalt armastuseviisiks. Ta polegi tuim... Kui kaua ootasin äratundmishetke, et aru saada - papa ei olegi läbinisti ükskõikne , vaid suitsule ja alkoholile mõtlev... Ootasin ära. Võib - olla tuli see äratundmishetk kuidagi hilimisega...
Keskööst praeguseni minutini ei ole telefonid rahu saanud. Olen ise saatnud ja helistanud soovidega ja minule on soovitud häid soove. Olen soovinud kõige parimaid soove kõige lähemadele ja kaugemadele mõttes kui sõnumidega/helistades. Võrratu oli jälle lapsi kuulda!!! Loodan südamest, et see aasta läheneb meid lastega jälle ja rohkemgi. Usun, et saabub päev, kui mõistame üksteist. Teistviisi ei saa ju minnagi! Teistviisi pole mõeldavgi!
Magama sain kell 7 hommikul :) Uskumatult pikk Uusaastaöö kodus mölluta :) Mul oli hästi meeldiv MSN-i vestlus Kareliga. Oli tunne, et arvuti ja kaugus ei olegi me vahel. Vähemasti minul oli selline tunne. Tavaliselt tunnetan arvuti ja internetijuhtmede vahelist tühimaad.Siis kui kella vaatasime, lähenes kell 7-le.
Tudida sain 11-ni. Mamma tuli kallistama. Kuigi esime tulija ei olnud mees, kes mu tuppa astus (mees toovt aastaks õnne majja!!!), siiski mamma kallid usuvad ja toovad alati õnnetunde minusse ja mu koju. Mamma kallide vastu ei vah4etaks ma midagi ega kedagi. Mamma kõrval võib küll olla väga palju häid inimesi, kes soovivad head ja mõistavad mind.
Mamma on asendamatu.
Iga inimene, iga sõber on asendamatu ja kordumatu :)
Seegi Uusaastöö ja -päevgi ei kordu enam kunagi.
Armas oli.
Selline oligi minu 39 lõppu ja alguse vahetumise hetk. Uus ja vanamoodne üheaegselt. :)

Kommentaare ei ole: