neljapäev, aprill 26, 2007

OOOOJEEE, JESS... ja Tallinnas...

Kuigi Tallinnas on rahutu õhkkond Ponkssõduri ümber,
on mul superedukas õhtupoolik ja õhtu.
Üheksa kuud... ja lõpuks viie minutiga on PESUMASIN OMAL KOHAL DŚUSSIRUUMIS!!! Aplaus!!! Eelmise aasta juulist vedeles pesumasin toas. Olin lootust kaotamast, et masin jääbki dśussiruumi panemata ja ta ei hakkagi kunagi pesu pesema. Et jääb sektsiooni ette suveniiriks. Aga hea, et EXISIN. Seekord on mul oma eximusest tõeliselt hea meel.
Lihtsalt sõbrad rääkisid oma sõbrale, keda juhuslikult tunnen minagi sõprade kaudu. Kuid hästi vähe, et ise oleksin julgenud paluda pesumasina paigaldust... Kõik käis suhteliselt kähku. Paari päeva jooksul. Lihtalt lõõpisin lootuseta, et abi sellest oleks kohe. Ja nüüd pean tõdema, et vahel on ka naljatamisest kasu :) Või, kas tegingi nalja, kui küsiti, miks ma siis ei saa aasta jooksul pesumasinat tööle, vastasin lihtsalt naerdes: "Mul ei ole ju meest majas!!!" (See on ju õige väide! :D :D :D ) Ma lihtsalt ei oskanud enam muud öelda, miks ei saa pesumasina paigaldada. Tegelikult teadsin vaid ühte: ükskord saab pesumasin tööle. Kuid kunas - selles olin nõutu.
Loodetavasti saab homme masin tööle. Juppe vaja. Andres ostab homme. Ja homme õhtul tuleb tagasi.
Sõbrad, kes on lubanud mind aidata pesumasina paigaldamisega, kuid ei jõudnud, rõõmustage koos minuga. Kõik on korras nüüd! Loodan südamest, et pesumasin töötab ka! Osa garantiist on läinud ju masina seismisega...
Täna panin papaga esikusse uut põrandat. Kate seisis taga toas. Ootas oma järge. Soovisin enne ust. Loomulikult üks suurem lõhkumine ja tolmutamine esikus tuleb veel, dśussiruumi ukse vahetamisel, kuid see tuleb kes - teab - millal. Enne on vaja raha koguda või saada... Põrand oli jube. Ma ei pestnud kah põrandat rõõmuga, sest põrand jäi ikka nagu mustaks. Koristamatuks nagu.
Üle aastate suutsime papaga midagi tehes säilitada kooskõla ja rahulikku meele. Esimene kord arvestas ta sajaga mind. Ausalt öeldes, niisugust isa olen mina soovinud! Ex ta ole ka veidi uhke uue uksegagi... Koguaeg vaatas, kas põrand ei kriipi ust :P St kas uks hakkab ilusti lahti - kinni käima. Tõden taaskord, et papal on osavad käed, kui ta vähegi tahab. Ta saab kõikega hakkama. KUID... AGA...
Pagana KURB, et inimene surub end ise põhja...
Vaatasin ühe silmaga Kahvlit ja tv3 eriuudiseid. Õudukas Tallinnas.... Inimesed , olge mõistvad ja säilitage rahumeelsust!Vägivalda ja sõda EI OLE vaja. Ajalugu läheb edasi. Võiks minna rahumeelse ajaloona ju edasi aegade lõpuni. Vihavaenu on niigi tohutult olnud...

Kommentaare ei ole: