"Rahu, ainult rahu!"

"Rahu, ainult rahu!" ütles hr Karlson katuselt.

Minagi püüan rahu säilitada.
Täna varsti aga sõidab katus mul pealt.... Ikka peab ilusa päeva miski tumestama... Aa hea o n see, et leian kodus pisiasju, mis veel tegemata, kuigi olen neile aastaid mõtelnud, et neid on vaja teha selleks, et saaksin paremini ise hakkama... Nagu madal pliit..

Papa on tänase konkreetselt maha maganud. Ausalt, kuigi ta joob pea iga päev, pole ta kaua aega nii eriliselt täis olnud nagu täna.Rahapäev ju. Kaks korda on ta käinud poes. Ja pool päeva, mis on iseenest hea - sai värsket õhkugi. Mina aga keeldusin ta abist wc´s, sest ta ei ole suuteline isegi püsti seisma, ammugi mind hoidma . Sellepeale papa vihastas. Ei, mina saan hakkama, sest üksi olles on mul oma nipp, kuidas käia wc´ski. On küll aeglasem ja erilisem, kuid hätta ei jää ju.... :) ;) Päeval pidingi papaga lendama - wc´sse ja dshussiruumi - tänan väga, EI TAHA KUKKUDA LIHTSALT ALKOHLI ÜLE KÜLLUSE PÄRAST, mis tal täna on. Mul terveid jalaluid veel vaja! Maalimiseks näiteks.
Lihtsalt ma ei suuda mõista, kuidas inimesed näevad teiste joomise probleeme, kuid iseenda sõltuvust ei näe... Ma ei jaksa sellele mõeldagi enam.
Vähemasti mitte täna.
Ei saa ju väita, et mu elu kodus püsib vaid tänu papale. Nagu on vahel exlik arvamus. Sellepärastr käingi lahtiste silmadega elamses ringi ning vaatan, mis mul veel tegemata on, et saaksin paremini ÜKSI ISESEISVALT hakkama. Vahel kipub ununema.
Inimene on rumal olevus - harjub mugavalt abiga nii ära, et ei mõtlegi enam - äkki ma siiski seda abi kõike ei vajaks.
Mina saan papata ilusti toime. Elu tuleb pisut ümber korraldada.
Papa aga minuta - ei iial enam tuleks toime. Ta on sedavõrd harjunud, et keegi ta kodu eest hoolitseb...

Mõtlen igatsedes lastele....

Homme loodetavasti Tartu. Saan tuulutada :)