Amps ! Ja neelasingi alla:) Vähemalt üks Pärnus lubatud asi on tehtud:P Ja Pärnus olles ju keeldusin sinna minemast:P Ja nüüd on see Tartus tehtud:P Ei ole see tiiatibi midagi nii ara verega:p OK, OK - olen juba pikemat aega ühe asja kohta hästi kavalalt vait olnud, nii mõnigi teist on küsinud, mida ma saladuses hoian. See ei ole saladus - või kui, siis AVALIK saladus. Asi on selles, et planeerime seksuaalsuse teemalist koolitust. Projekti esitasime juba tükk aega tagasi. Mõtlesime, et projekti raames külastame sekspoode ja testime nende ligipääsetavust, nii füüsilises, kui hoiakute mõttes. Täna käisimegi Tartus, "Emmarella" poes. Loomulikult meie ühingu esindajatena. See oli minu elu esimene sexpoe-külastus:) Mingi jama valehäbi on seni keelanud minna - nagu saaks minust sellepärast kohe seksmaniakk, või kst kes.
Täna käis krõps läbi. Leti taga oli esitex sümpaatne noor meesmüüja, kes PÜÜDIS olukorrast aru saada, ajasime täiesti tavalist juttu ja EI seisnud pea peal. Hoiakuline ligipääsetavus oli suhteliselt hea, kuid füüsiline ligipääsetavus jättis soovida. Ja siiski arvan, et mis põhjust neil peakski olema ligipääsetavuse peale mõelda, kui 5 aasta jooksul pole ükski ratastoolis inimene jalga uksest sisse tõstnud... Samas jäi tunne, et tegelikult nad on sellele vähemalt MÕELNUD . Ja ometi kogen ikka ja jälle, et "tavainimese" pähe jätkuvalt ei mahu, et me (st erivajadustega inimesed) elame tegelikult ju TAVAELU:) See on pagana kurb... Ometi on sellele lihtne lahendus olemas - nagu Maarika ja Katrina tegid. Nad kirjutasid mulle kohe, et tahavad teada, kuidas erivajadustega inimese elu käib. Hästi armas suhtumine - ja hästi TERVE. Seda meetodit soovitaks teistelegi - ehk siis hakkab jää sulama. Või nagu Maire Aunaste "Meie" saates ütles, et igal inimesel võiks olla vähemalt üks rarastoolis sõber/sõbranna.
Ja vaikus ONGI seksikas:P;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar