Tulin linnast. Õhtuse 20.10 bussiga. Olin surmväsinud. Kreisi päev selja taga. Ühtlasi hästi mõnus päev teisalt.
Erikal oli tagasisõitu bussini ca 2 tundi aega. Jalutasime mööda Kaagveret. Jõe äärdegi. Erika lükkas mind jalgupidi öeldes naerdes: "Kui mina pean taluma sinu kuuma päikest, siis sina minu külma jõevett!" Õnnetuseks kalda äärne vesi oli solk soe :D , seega Erika "tagasitegemine" ei läinud üldse mitte edukalt :P :) Ma mõnulesin. Tegime väikese veesõjagi. Siis mootorpaadilt, mis kihutas mööda tehes meeldivaid laineid, noormehed lehvitasid meile.
Tuju oligi taas hea :)
Aitäh, Erika! Tean, et sa loed mu blogi hoolega, seepärast ära jahmada, kui täna loed, et tänan siin :) Vahel toovad mind tõesti maa peale tagasi pisikesed rõõmud, mida ise ei julgegi öelda, et teeme seda või lähme sinna... Ikka mõtlen, kuidas abistajal kergem on... Nii iga abistaja puhul, kuigi ma eriti sellest ei kõnele... Suviti olen ikka paarkordagi Emajõe ääres käinud ja alati rõõmuga sealt tagasi tulnud.
Jõeveevirvendus rahustab mind :)
Ja mulle tundub, et mu roosa värv sobib Erika, sulle üha rohkem ;) Kunagi sa ju ei soovinud mu kodukatki, sest see on roosa :D ;) :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar