reede, juuni 15, 2007

Unistada ju võib alati

Pean ütlema, et siin kodus on mul siiski kõige keerulisem küla vahele pääseda. Kas pole naljakas?! Mitte, et ma seda eriti põeks. Ma ei ole külanaise tüüp. Mind ei huvita absoluutselt see, kes kellega parajasti käib või tülis on... :P Aga vahetevahel on hädasti vaja siiski minna. Sageli just õhtuti.
Tänagi oleks pidanud korteriühistu koosolekul kindlasti olema. Vähemasti mu enda soov oli seesugune. Ja jällegi on mul tunne, et jätsin miskit tegemata minna saamiseks... Ok, ok, ok, volitus oli mul kirjutatud, kuid... Oleksin tahtnud ise juures olla katuse otsustamisele. Katuse olemasolu puudutab otse mind :)

Heakene küll, elu lihtsamaks tegemiseks ja edukamaks on vaja mitmeid asju veelgi paremaks muuta. Ennekõige isikliku abistaja jaoks, meeldivaks töökohaks muutmiseks... Nt ostaks kunagi autogi :) ;) :P

See isiklikule abistajale, ta tööl käimise lihtsamaks muutmise mõtlemine tähendab aga minu endale vaid HEAD EDUKUST.

Oi, mul on mõisapreili unistused :) ;) :P

Homme näen Tartus Kristit.
Uuel nädalal Monikat.
Peale jaanipäeva Lyd.
Appikene, kui vahva :)

Siis tuleb hakata tegema remonti. Mul on vaja atlejeed... :) Teen taga toa ümber. Pool tuba akna poolt jääb maalimise jaoks. Eks ta väike ole, kuid paistab, mis edasi saab näiteks aasta pärast... Momendil on maalimisruum imepisike, vaevalt meeter korda meeter... :P

Jätkakem unistamist ja elu laabub :D

Kommentaare ei ole: