teisipäev, september 11, 2007

Elu on vahel tõesti kummaline

Või õigemini inimesed, keda arvad tundvat ning usud siiralt, on kummalised ja vahetevahel ettearvamatud. Usud, et nemad küll ei süüdista nii nagu mõned inimesed teisi inimesi. Läbi lillede, ilusate sõnade mõtlevad ometi sama negatiivselt, kui need inimesed, keda teadki, et nad ei suudagi heasti mõelda...
Kuulad suu lahti ja ei mõista, MIKS inimesed ei saa olnud lahkhelide pärast siiski hästi läbi... Kohe tempel otsa ette, et tema on vaid süüdi.
Heakene, minagi ehk mõtlen vahest nii,
kuid
TEAN, et ebakooskõla tuleb siiski peaaegu alati kahepoolsest, kui mitte rohkema poolselt.

MÕISTKEM ÜKSTEIST ROHKEM :) Iseenda südameski...

Kommentaare ei ole: