esmaspäev, jaanuar 21, 2008

Äriasju ajamas:)

Ärinõuandlas:) Miks käisin (koos Maarjaga), sellest ei taha hetkel pikemalt rääkida, küll siis, kui asjad konkreetsemaks muutuvad. Aga leidsime konsultandiga kergesti ühise keele ja meele. Rääkisime õige natuke sotsiaalteenustest ja elust-olust. Konsultant, kes äriideedega tegeleb, ohkas sügavalt, et sotsiaalne pool siin EV-s paika panemata... Suhtles meiega, nagu võrdne võrdsetega:) Küll aga tõdes seda, et tema jaoks on sotsiaalne külg rohujuure tasandil - seda just puuetega inimeste valdkonna suhtes. Mina ei mõtle seda nii. Ta oskas meiega suhelda - ja see on ju peamine.

Bussis mõtlesin omaette, et tegelikult meie ühiskond ei oska majandada:P Ja nii see ongi ! Usun, et paljud erivajadustega inimesed võiksid vabalt palju rohkem ühiskonnale tagasi anda, maksude näol. Ja samas, tagasiandmine ei tähenda ju ainult raha. Vana, ammune jutt, aga... Kulutame ressursse nt sellele, et iga 3 aasta tagant tõestada, et puue pole "üle läinud"... Selle asemel, et inimene saaks igakülgset tuge, et hakata tegelema sellega, mis on tema jaoks hea ja õige ja tähtis, nt töölkäimine. Topime inimesi hooldekodusse, või siis ärkame suvalisel hetkel, et oi, aga kes ikka IA-sid välja koolitab ! Selle asemel, et luua paindlik teenuste süsteem...

Nt seesama IA teenus on meil/mul 8 aastat olemas olnud ! Tekkis paralleel, et laps ei saa kuidagi 8 aastat esimeses klassis istuda, aga meie sotsiaalteenused on küll "istuma jäänud"... Millest siis räägime ?

Või olen ma täna väga õel ?

Kommentaare ei ole: