Koristamistuhin on.
See on hea näitaja. Mulle endale loomulikult. :)
Papa on taas endine st kainem. Jälle vaikne. Kinnisem. Selleks korraks vist suurem kriis läbi. Kuigi ta mõte ja jutt on mõni hetk pisut segane... Ja käed ja keha värisevad ikka... Loodan ja palun Jumalatki, et papale õlletoojaid jääb vähesemaks. Et ka nemad mõistavad, et nii see ei lähe mitte.
Arvan, et mingi tilk õlut on tal ikka veel alles...
Kurb on vaid see, et kainemana ei suuda ta omast mullist välja tulla...
Pestes nõusid läksin korraks käega papa vastu. Tundsin, kuidas ta muutus kivikõvaks - ei olnud jälgegi sellest hellustenäljast, mis oli 3...4...5 päeva.
Ohjah!
PAGANA KURB... JA RASKE...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar