Silmad kipitavad juba. Olen varsti 12 tundi kallikese taga istunud. Koguaeg midagi teinud ja mõelnud ja kirjutanud.
Korrastame Mellaga koduka pilte. Galeriid. Tulemusi ei saa veel näha. Pilte on palju sorteerida ja uuesti üles riputada.
Siis tegin isikliku abistaja teenusega taaskord mõttetööd. Küsisin nõu ka oma olnud isiklikelt abistajatelt. IAT ümberkorraldamisel on vaja kaasada tingimata isiklike abistajaid, kelleta ei saaks üldsegi teenus toimida. Aitäh Ragne, Mari - Liis ja Aile, kes te koheselt positiivselt vastukajasite ja kaasa mõtlete!
Siiski ma praegu ei kirjutaks mõtetest pikemalt siia, teen seda puhanud peaga. See on omajagu päris hulljulge samm isikliku abistaja teenuse arengu teel. Mul on endal aga hea tunne, et varem või hiljem õnnestub. Kõige halvim, mis saab juhtuda, on see, et mulle öeldakse "EI!". :) Vähemasti peab proovima :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar