Täna küll polnud väljas jaanipäevaeelne ilm - aknast vaadates. Olen täna taas üksi olnud ning mõelnud mõtteid askeldades. Midagi erilist ega suurt polegi korda saatnud - lihtsalt ei viitsinud. Andsin iseendale lubaduse, et jaaniajal lülitan ennast maailmast välja. Kuidas päriselt see väljalülitamine maailmast saab olema - ma ei tea täpselt veel.
Pestes köögipõrandat tajusin ühel hetkel, et tuleb esimene püha, kui papa ei küsi päevad läbi, mida süüa teeme... ja ei ole samas purjus papat... (tavaliselt jõi ju purju, millega rikkus meeleolu)...
Oli natuke kurb hetk...
Samas tundsin taas kergendust... Hakkan harjuma juba, et võin olla omas kodus just nii nagu tahan ja teha seda just, mida tahan. Muidugi mõistuse piires :D Mõtlen seda, et ma ei pea arvestama teisega, kas talle mu asja tegemised sobivad või mitte.
Vaba naine vabas... mmhhmm... kodus!!!
Olen hakanud muusikat kõvasti kuulama taas. Kõvast muusika kuulamisest tundsin aastaid puudust. Vaikselt kõlav mussa ei käi ihust ja luust läbi...
Pisiasjade muutumist kodus papata ei panegi kohe tähele. Aga kõik läheb korrapäraselt korda justnii nagu olen igatsenud, soovinud ja tahtnud :)
Raadios olid pidevalt manitsused, et hoidke mobiilid laetud igaks juhuks hädaolukorraks jaaniööl... Veel 10 aastat tagasi ei olnudki mobiile, kuid jaaniööd olid siis ka. Mõtlesin, kas ennemini oli samuti nii palju manitsusi nagu nüüd... Mina ei mäleta. Võib - olla oligi... Kas nüüd ollakse ametkondades, kiirabis, tuletõrjes jne hoolivamad? Kindlasti annab turvatunde... Kuid minu jaoks on pidevad meeldetuletused kajavad, et jaaniöö on üks ohtlikumaid ja koledamaid öid... Nõnna see ju ei ole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar