Maalides täna pool päeva oma arbuusi (proovin akvarelli), meenus äkki, et lapsena ei tohtinud ma vesivärve määrida. Ühte värvi teisega segada - et rikun sedasi tehes värvid ära. Oi, kui palju sain riielda, et jälle olen kollase sinisega jne mäkerdanud - joonista ometi puhtade värvidega...
Nii siis pidin joonistamist õppima :(
Ega mul koolis ei olnudki joonistamistunde. Polnud ette nähtud. Pealegi jalaga ei saavat joonistada. Küll aga kirjutasin juba esimeses eesti keele tunnis jalaga - seda nagu sain. Ma õigupoolest ei saa siiani aru, mis vahe on jalaga kirjutamisel ja joonistamisel. Sõltub ikka andest, kas lapsel on millegile annet või mitte.
Kodus joonistasin tohutult palju.
Vanaema oskas joonistada.
Papa ka.
Aga jah, värve solkida ma ei tohtinud.
Täna segasin arbuusi toone lausa lustiga ja ikka veel ei leidnud neid õigeid toone... Värvide segamine on kunst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar