reede, detsember 05, 2008

Eilsed mõtlemised ja kummaline päev täna...

Arvan, et eile arendusseminari Mäksa valla trio esinemine läks hästi. Mina ise olen suhteliselt rahul. Usun, et minu ettekannet saate lugeda peagi ka mu kodukal.
IAT areneb siiski hoogsalt edasi. Mulle jäi küll sedasi kõrvu kõlama. Nii Marge Green SM-st kui Indrek Sooniste Tartu LV Sotsiaalosakonnast (vabandage, et täis ametinimetus jääb kirjutamata!) oma ettekannetes olid tõepoolest huvid IAT arenguks ja üheks paremaks teenuseks muutmisel. Mulle meeldis arvutust, et IAT polegi tegelikult kõige kallim teenust. On küll kallis, kui inimene saaks 24 tundi x 7 x 365 aastas, kuid siiski ei oleks kõige kallim.
Mind tegi natuke nukraks see, et aetakse kohe ideaalset teenust taga või ei mõisteta, et pisut teistmoodi asjad toimivad sama hästi nagu niipidi asjad. Meil vallas on pisut omamoodi praegu ning see toimib IAT vägagi hästi - minu meelest just kliendi elu kvaliteet on peamine ning ia rahulolu töös, mitte lihtsalt paberi vorm.
Ei, meid kuulati. Esitati mõned küsimused, mõned neist olid kogunisti minu maalimisest. Mul ei tulnud pähegi, et IAT üritusel pean jõulukaartide kampaaniat paari lausega kommenteerima. :)

Ööbisin üle mitme kuu Tartus.

Nii naljakas oli täna bussiga koju sõita!
Auto mugavusega harjub imekiiresti ära küll. Poolaastat on olnud mul luksuslik elu - auto ukses. :) Hetkel ei ole auto kasutamisvõimalusi... Tahtmatult mõtlesin täna taas, et pean uuel aastal siiski auto ostma. See mõte on tõsimeeli aasta paar juba. Mitte et ma bussisõite ei salliks, vaid auto on aja kokkuhoid. Muidugi rohkem hoolt ja vaeva on auto.
Ei oleks norivaid bussijuhtegi nagu täna: ratastool jääb bussis ette jne. Oletan, et bussijuhid on mindki natuke unustanud ja mugavaks läinud :D

Täna oli kummalisi asju veelgi.
Seisin ühe firma ukse taga. Aeg oli kokkulepitud. Sisse ei saa. Üks neiu sisenes. Mulle kui kliendile tähelepanu pööramata. Telefonile ei vastata. Lõpuks vastati, et koputage uksele. Kummale uksele... Ustel ei olnud ühtki silti. Teiste firmade inimesed, kes / mis selles majas, ütlesid, et õigekoht. Koputused. Närvis olek mul ja Sandral. Arvestasin, et jõuan asjad aetud enne Sandra loengut. Lõpuks avas ukse noormees. Asi sai paari minutiga aetud. Passisime lollilt tunnikese...
Viimaks meenus, et mu ID ununenud koopiamasina...
Huvitav, see firma soovib oma mainet hoida - kuid kas sellisel kliendisõbralikusega see õnnestub... Mul oli oma aeg min uti pealt planeeritud. Samuti Sandra aeg.
Koju tulin Mariga, kellel oli kindel aeg kokkusaamiseks minuga.
Probleem pole üldse minus, vaid firmas...
Minu asemel oleks võinud ukse taga kükitada kes iganes...

Soovisin Rimist leiba osta. Seejärel bussile joosta. Kaubahalli lift ei töötand. Ringiga minna poodi polnud aega...
Saatsin kodust Piretile sõnumi, et too leiba. Tal oli täna ka aga kummaline päev... Vedas poes viltu, aga lõppes hästi. Lõpuks sõime kahekesi head kartuliputru :) Küllap leiva saan / saame homme...

Ja kodus otsisin moblat hullusti. Helin on - mobiili ei ole...

Juhtub :)

Kommentaare ei ole: