teisipäev, veebruar 17, 2009

Usun või ei usu...

Usun uskumatult siiski - pean uskuma reaalsust:

olen olnud praeguseks tunniks 18 aastat ema.

Kahjuks küll vahelduva eduga, mitte minust sõltunud.... Kuid hingest on armastus alati alles jäänud - ja see ongi kõige tähtsam. Täna võin öelda, et ei ole suuremat õnneraasu, kui täiskasvanu tütar, kellele soovida naeratades õnne täpselt keskööl...

2 kommentaari:

kukupai ütles ...

Ema jaoks on see päev ka ju väga oluline, palju õnne Sullegi!

Tiia ütles ...

:) täh!