kolmapäev, märts 25, 2009

...

Mind pole vaja...

Kaua - kaua ei ole sellist tunnet olnud mul.
Momendil on.
See kohutab mind.

Loodan, et nimetu mõõn viib mind siiski mingile uuele tõusutasandile.
Teisiti pole mõeldavgi...

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nooh,nüüd küll tundub,et sul on praegu"külm nagu nõia põues"?Küllap kõigil käib see tunne aeg-ajalt kõhtu mööda,vahel on selleks põhjus,vahel mitte.Ja mida vanemaks,seda raskemaks läheb,muide,tunne,kui ta juhtub peale vajuma.Pessimistid(mina) on sellega harjunud,optimistidel(sina) on raskem ,aga üle elame mõlemad...

Anonüümne ütles ...

Kes meist küll poleks seda tunnet kogenud....
Ilmselt on Sul selline tunne pärast mingit ebaõnnestumist. Sellises olukorras tundub kõikidele naistele, et nad on täiesti mõttetud inimesed ja maailm ei vaja neid. Esimesel Anonüümsel on õigus: mida vanemaks me läheme, seda sagedasem see tunne on.
Hiljem läheb see tavaliselt üle, sest kui esimene ahastus möödas, siis jõuame ju ikka arusaamisele, et maailmas on küllalt inimesi, kellele me vajalikud oleme. Ja päris kindlasti on ka Sind kellelegi tarvis! Loodetavasti oled Sa ka ise juba sellele seisukohale (tagasi) jõudnud:)

Anonüümne ütles ...

Tiia, sa oled lühikese ajaga teinud maalimises sellise hüppe,et ma ei imestaks kui sa oleksid tühjaks pigistatud sidrun. Kindlasti on sul elus ka muid asju, aga seda räägin ja nägin mina, kui su õpetaja

jäppe

Anonüümne ütles ...

Pai Sulle, Tiia! Ikka on Sind vaja, Sa oled nii tore, kuidas teisiti saakski :)
valgusekandja

Tiia ütles ...

Armsad olete :) Täh, et olete olemas!