teisipäev, juuni 16, 2009

Muinasjutt on poolel teel...

... ja ei olegi veel lõppenud.
Õnneks!
Tänasest päevast sain jälle kinnitust, et vähemasti pooled õnnelikud hetked on alles ees. :) Oli taas üks selline päev, kus olen olnud (füüsiliselt) üksinda kodus. (Huvitav küll, kuidas saaksingi mitmekesi kodus olla, kui elangi kodus üksinda!!! :P )
Aga
mu tuba oli sellist rõõmu ja sära täis! Ma tundsin lausa füüsilist lähedust ühe väga oma inimesega, kui räägisime msn-s.
Soovisin maailma kallistada. Taaskord tervet maailma kallistada.

Kõik , noo enam - vähem kõik on nii nagu peabki olema!!!

Lootusetuid olukordi ei ole iial olemas.
Kui on armastus.
Kui on usk.
Kui on lootus.

Kommentaare ei ole: