reede, juuli 31, 2009

Tigedad tikrid

... virvendavad silmis :)
Puhastasin päeval kuus tundi tikreid. Päriselt ka! Umbes 7...8 kilo tikreid.
Teisi plaane ei suutnudki täna teoks teha, mida hommikul planeerisin. Päev jäi lühikeseks. Õigemini olen surnd!!!

Aga moos - mmmmmmmmm :D

Unistuste lendlemisest

Kõik lapsed päris kindlasti kaasa võtta 27. augustil!

Helenalt sain teada, et see on koht ka lastele. Hästi loogiline ju, sest Lillemaja on noortele. Mängudepagas on lai. Minu soovil mõtleme ka lastehoiusele!

Niisiis, andke, palun, mulle teada, kes kellega tuleb! :)

Minu meelest, lapsed peaksid juba varakult ratastooli nägemisegagi sõbraks saama ning mina luban kindlasti ratastooligi näppida ja muud põnevat teha.
Minu Silver mängis kunagi ratastooliga kosmoselaeva!!! Miks ka mitte :D:D:D

neljapäev, juuli 30, 2009

Nagu ...

Viimased paar nädalad on olnud nagu hea - halva võitlus.
Mulle tundub juba, et kui head nagu üle liia saab, siis hakkab nagu kuri võim tegutsema. Kuri võim möllab täiega, kuid talle jäänud praegu väike, kuid oluline mängumaa... Ei saa ju nii olla, et halb halvab kogu hea.
Ma lihtsalt ei lase sel juhtuda.
Nõnna võimas kurjus ka ei ole. Hea võidab ju alati!

Selle nädala parim äkiline siiras küsimus on kindlasti naabrimammilt: "Tiia, kuna kavatsed abielluda?"
Jaa?
Nagu vabatahtlikult sunniviisiliselt ei - tea - küll - kellega abielluma :D
Ei, tänan väga, see EI lähe kohe mitte!!!!!!!!!!
Kuid,
mulle meeldis küsimus oma jaburuse pärast sellegipoolest. Naabrimammi pani mind naisena tähele. Tõsimeeli. Ta pidas terve loengu, kui armastav ja tundeline ma olen. Tema selline nagu ei oskavat olla.
Tegelikult mul on kahju mammist - ta on kohutavalt üksinda ja omas mullis. Ala hindab iseend.
Nüüd toob ta mulle tikreid. Iga päev puhastan.

Aga täna ei olnudki suuremat nagu. Tähendab, oli küll, kuid selle varjutas ülisuur üllatus. Kuid momendil sellest mitte ühtki sõna. Ehk sõnan ära... Seekord ei tohi halb paha üle olla...

Elu sagib sajaga!!!!!!!!!

Tulin just Helena, Liisi ja Ragnariga jõe äärest. Ujumast. Mina küll ei ujunud, kuid teised ujusid. Vesi oli muide solk soe - Helena tilgutas mu jalgadele vett :) Mu karje "appi külm!" jäi kuhugile kinni, sest vesi oli hoopis kuum :D
Tegelikult ma ei mäleta, millal ma viimati Kaagveres lällasin...

AGA
nüüd minu ja teie kokkutulekust.

Kogemata ilmneb, et üritus, mida lootsin nii öelda põlveotsas väikese teha, tuleb hästi suur ja üllatav. Idee autor on Liis, kes luges mu raamatu läbi, mille kinkisin neile Laulupeolt koju jõudes.
Ja Helena, kes on olnud mu isiklik abistaja, ja Ragnar toetavad. Mina täiendasin oma mõtetega.

Ahjaa, Ragnar on see noormees, kes Laulupeolt tulles oli meil Tartu raudeejaamas autoga vastas, et mina koju saan. Siis ngin teda esimest korda. Täna nägin teistkorda, kuid tänase õhtuga sai ta väga minu inimeseks. Koos Liisiga.

Niisiis, esialgu saan öelda mitte ametlikult plaani/kava.
Toimub Tartus Lillemaja kohvikus 27. augustil.
Kindlasti mu näitus (mõned maalid saan näitusele küll)
Kontsert. On lubanud tulla Uku Suviste. Ja Ragnar loodab veel üht - kaht lauljat kutsuda. Igatahes minu hing jäi kinni, kui kuulsin nende nimesid! Ma praegu ei tahaks öelda, kellele Ragnar homme helistab...
Liis lubab ka esineda.
Minu mini - kiirkoolitus.
Õhtul tahaksin mina Eikoga ja teiega vabalt laulda.

Mul on tõepoolest momendil hing kinni: kas mina väärin kõike seda?! :):O Mul on tunne, et mõni teine vääriks seda rohkem, kuid jäägu kõlama IAT ja inimese iseseisvust.

Ja kes tahab siis veel minuga öö koos veeta, siis tuleksime kas või Kaagverre jõe äärde. Ja küll mahutan ööbijad ka ära.
Võimalusi palju, kui mõelda.

Ja kui väike on maailm ikka! Kõik tunnevad kõiki.

Kui nüüd ja praegu veel oma argimured üle elada, siis oleks kõik ok!!!
Eilne ja tänane masenkas on mul kadunud.
Ja küll argimuredki lahenevad! Võtab aega nii palju kui võtab! Ja argimuredest ja -apsakadest ei pääse ju iial.
See ongi elu!
Elu aga sagib sajaga!!!

teisipäev, juuli 28, 2009

Tagasi koos internetiga

Olen pühapäeva hilisõhtust Võsult kodus, kuid tänase lõunani polnud Kaagveres interneti.

Niisiis jäin taas ellu! Vist.
Oli päris väga raske ja pingeline psühhodraama suvekoolitusenädal, samas õppisin kohutavalt palju.
Elamine oli juba kreisi psühho0draama. :P Tõsiselt.
Puhkus oli nii palju, et jõudsime käia Sagadi ja Palmse mõisas ning Käsmus. Need olid head energiat andvad kõrvalepõrked psühhodraamast!!! Ainult merre ei saanud - üks lõuna lesisin küll rannas, kuid kleidiga. :P Külm oli :D Kuigi Võsul saab ratastooliga merevee piirini.
Rebast nägin ka üks õhtu rannas. Kartsin.

Nüüd on jälle argimured mul.
Küllap jään nende allgi ikka ellu!

esmaspäev, juuli 20, 2009

---

Tänasest pühapäevani olen niisiis psühhodraama suvekoolitusel. Võsul.

Hoidke mulle pöidlaid
ja
mina hoian teile varbaid, et tel kõikidel oleks mõus ja kordaminev suvenädal!

laupäev, juuli 18, 2009

Oh, elukest!

Miks mõni inimene ei lepi heaga? Teeb heale vastu aina halba... ja vist tunneb sellest endamisi healt meeltki.
Vähemasti tundub sedasi.
Võiks uskuda, et tal psüühikahäire, mida tema ise ei tunnista iial... Kuid...

Tahaks aidata.
Aga ei oska. Mitte ei oska. Headus talle ei mõju.

Kindlasti jätan palju ütlemata. Jällegi. Kuid tänane kurbus on hoopis teine asi...
Siiski
tahaksin karjuda: millal kurjus ja kõik valu tegemine lõpeb inimestele, kes tõesti on head...

Miks elukene ei võiks ükskord olla niisugune, et hommikuti ärgates ei käiks peas läbi mõte, kust poolt taas pauk tuleb, mis nullib kõik lootuse ja rõõmu...

reede, juuli 17, 2009

Tulge!

Nüüd lubatud täpsustus.

Palun väga andke teada, kas aeg sobib ja kes kindlasti püüab tulla minu emailile tiia@lux.ee või jätke komm siia või 5529317 sõnumina järgmise nädala jooksul. Olen ise esmaspäevast pühapäevani Võsul psühhodraama suvekoolitusel, seega moblast suht eemal. Kallikene tuleb minuga kaasa, loodetavasti neti ikka vahepeal saan.

Mina ise teeksin kokkutuleku 27. augustil. See on neljapäev. Võib ka reedel, 28. augustil. Miks mulle 27 meeldib on see, et kõikides heades tähtsates kuupäevades on mul 7 sees :)

Kuna on maailmas igasugused kriisid, siis teen isiklike abistajate ja blogilugejate pisut väiksema. Ja kindlasti osalustasu, mis on igaühele võimaluste piires: 25 - 100 krooni. Loodan, et selle osalustasuga ei tee kellelegi liiga. Selle raha eest saaksime osta näksi.

Oleneb, kui palju meid lõpuks kokku saab, kuid tõenäoliselt saab üritus toimuma siinsamas Kaagveres või lähi ümbruses. Kui tuleb üllatus inimeste arvust, eks siis mõtlen midagi muud välja!
Ärge mõelge, et mina ei mahu, tiiatibul pisike elamine!
Mulle kohutavalt meeldis vastupidiselt kukupai ütlus, et ei saa ju tekitada sulle Kaagverre mustlaslaagrit . Miks mitte!!! Lõpuks paneksin teid kõiki, kes tulnud, koristama :P :D ;)

Mõtlesin, et teen ka mini - kiirkoolituse "Unistuste lendlemine". Sai nagu koolitustki lubatud. Kahjuks Kaupo on sel ajal hõivatud. Suhtlesime juba. Aga minuga koolitab kindlasti mammagoi, kelle sõna pean ma kuulama, sest ta toetab mind! Seda käsib Kaupo.
Kes veel ei ole näinud mammagoid, saab kokkutulekul/koolitusel mammagoid näha!

Mis veel plaanis?

Palun, mõelge igaüks, mis on kõige naljakam ja hirmsam lugu seoses minuga!

Kindlasti võime tantsida.

Kindlasti jäägu üritusest kõlama, kui tähtis on isikliku abistaja teenust ning iseseisvust. Iseseisvuseta ma arvatavasti ei blogiks ka!

Äkki kellelgi tuleb veel häid ideid!

Lisa ja täiendav info augusti algul.

Ootan siis 27. juulini tagasisidet!!!

Teeme ära meiegi!!!

Triibuline blondiin

Olen jälle rohkem blondiinist triipudeni :D

Nüüd olen selle suve MINA :P

Pärin kihvt, kui vahel tuleb paariks tunniks juuksurisalong koju!!!

kolmapäev, juuli 15, 2009

Välk ja pauk ja ...

... leidsin täiesti lambist end ka eile õhtul Tartus.

Botaanikaaias jalutamas käies Lauraga oli ilus hetk. Meist möödus pulmad. Noorpaar vaatas särades mulle otsa korraks. Naeratasin neile. Mõttes soovisin neile palju õnne...

Õnne ja armastust nähes käib alati mul soe judin südamest läbi :)

Linnas seekord lihtsalt olin. Sain natu puhata. Ja päikestki jälle.
Eest poolt olen suht päevitanud. Seljatagant valge...

esmaspäev, juuli 13, 2009

See on ju armas! Ehk kõik tasakaalus...

Mitu inimest tuletasid paariteist tunni jooksul meelde, kui tähtis olen ma iseendale kui ka neile ja teistele. Tundsin taas, et see on tõeline hoolimine. Julge hoolimine.

Hommikul sain vastumeili Kaupolt, kus ta küsis muuseas küsis, kas ikka jätkan projektiga ja koolitusega, kus saan tema kõrval koolitajana kätt harjutada. See on tõeline hoolimine ja väljakutse. Teadsin, et Kaupo hoolib minu unistuste täitumistest tulevikus... Kuid uskumatu, et ta ei löö tänagi meie koostööle käega... See on vist kõva usk meie koostöösuhtele. Kuigi olen mitmel korral projekti läbikukkumisega Kaupotki alt vedanud... Ikka ja jälle suudab ta mulle süstida energiat minu oma unistustega.
See on väga hea psühholoogi olemise tõeline kunst.
Üks - kaks sügavat lauset Kaupolt ja jälle on minu tekkinud eitav hoiak valgust täis.

Kuna otsin maalimises erinevaid juhendaja/õpetajaid/kriitikuid, siis eile õhtu hilja lugesin Uku vastuarvamust. Ukut ei ole ma kunagi näinud, kuid tean, et temagi on mul olemas, kui vajan. Ta on läbi ja lõhki ka kunsti inimene. Ta arvamused on olnud mulle väga olulised. Ta oskab läbi interneti minu loomingut tõsiselt paika panna. Eilses jäi kõlama, et ole julgem (Seda ütles ja ütleb Jäppegi!). Aga see arvamus Uku pikas loengus läks kuidagi jälle minusse: "Sul on olemas yks väga hea õpetaja, ta on tugev, julge, edasipyrgiv ja kangekaelne. Lase tal endale ütelda, mis ja kuidas. See õpetada. Kuula teda :) See õpetaja oled Sa ise loomulikult."

Uku ja Kaupo. Kaupo ja Uku. Mõlemad teavad, mis on minus. Arvatavasti nad ei tunne teineteist ega ole minu suhtes midagi kokkuleppinud.

Mina ise unustan vahetevahel, kes/mis on minu sees.
Ma ei ole tihti tugev.
Ma ei ole tihti julge.
Sageli unustan edasi pürgida, sest see on pagana raske. On ju hoopis lihtsam kõigele selg keerada.

Nüüd mõtlete, mis masenkas mul jälle!
Ega suurt ei olegi. Võib - olla õigeväike nukker masenkas... See olen ju mina! Hoopis imelikum oleks see, kui ma ei oleks nukker...

Ja lõpuks küsis kukupai, kas minu kokkutulek augusti algul tuleb või ei. Tema nii tahab tulla.
Tahtsin lähiajal just kirjutada, et üritus lükkub veidi edasi. Kindlasti ära ei jää. Lähipäevil täpsemalt.
Seniks annaksin teilegi koduülesande, pakkuge sobivaid kuupäevi veel ehk suvel. Siis valime kõige sobivama. Kuigi igalpool on kriis, siis peaks ka kriisist rõõmu tundma üheskoos!!!

Kõigel on tasakaal.
Heal ja halval.

Ja on tohutult inimesi, kes hoolivad ...

pühapäev, juuli 12, 2009

Tänane pühapäev oli hästi puhkuseks

Käisin Kastres pragipeol. Laulis Reet Linna ja saatis Aare Jaama. Mõned pildid siiagi, mis tegime Sandraga:

Kuna tahtsin Reedaga pildi, siis saingi... Minu nägu mitte vaadata !!!
Tantsutüdrukud

Otsin Reet Linna plaadi autogrammiga. Uhkeldan!
Reet Linnalt plaadi ostma minnes, üllatusin väga - ta küsis: "Kas su nimi on Tiiu või Tiia... Ma tean sind küll, kuid nimi..." Mul oli suur ups! Kas tõesti kõik kuulsad inimesed teavad üksteist... Mina polnud varem Reedaga küll suhelnud... Pühajärvel vist 4 aastat tagasi põrkasime üksteise vastu, seda ta vaevalt mäletas... Igatahes meile Sandraga jättis Reet Linna hästi sümpaatse mulje. Ja oma väga laheda ning hea nooruslikku olekuga tegi ta meile silmad ette! Otsustasime Sandraga, et 65 aastaselt tahame sama head välja näha!!! Seda väga heas mõttes :)

Kaks, me kaks Sandraga.
Koju tulles Vana - Kastrest leidime teelt minikonna. Unistasime, et äkki on prints :D Kuid küllap ei olnud see minikonnaks moondunud prints meile määratud - ta lihtsalt laskis Sandra peopesalt jalga seni , kuni Sandra fotokat otsis.

Pette pilt luikedest. Esmane vaadepilt oli fantastiline. Jõudsin juba mõelda, et pole koduteel iial luiki näinud... Paremal vaatamisel veendusime, et mänguluiged...
Tänane puhkepäev oli mulle tõesti päev iseenda jaoks, mida nii väga vajasin. Sest kaua sa ikka jõuad argiprobleemidega ainult elada. Alles mõni päev tagasi avastasin, et suvi on poole peal juba, aga mina ei olegi suve õieti naudita saanudki...
Kastres bussist väljudest oli meeldiv hetk. Jälle oli "tobe" buss, kus ratastooli pidi alla panema, õnneks ratastooliga tegeles bussijuht. Sandra läks asju välja viima bussist, et mina viimasena (nagu alati)... Samal hetkel üks väljuja, daam küsis: "Kas võin ise teid välja tõsta? Et väiksel neiul kergem oleks..." Armas tähelepanek! Sülegi võttis mind väga oskuslikult!
Miks bussijuhid selliseid asju ei pane tähele???
Hooldekodus Härmalõng nägin mõnd tuttavat, kellega sai mõned sõnad vahetatud. Räägin juba ise, et mul ei ole aega jne .
Kas mu elu on muutunud tõepoolest nii tavaliseks päris eluks :D Loomulikult päris elu ongi, kuid... saate isegi aru, mida mõtlen ;)

laupäev, juuli 11, 2009

Kärbsed ja liblikad...

... on mu toas.
Seda sõna otseses ja kaudses mõttes.

Üks liblikas külastab mind mitmendat päeva köögiaknast. Teeb toas tiiru ja lendab välja tagasi.
Tark liblikas! :D

Üle mitme nädala näitab mu teler normaalselt pilti!!! See on jeeee!!! Mul pole digiboxi ega muid taldrekuid ega juhtmeid veel... Näen telerit vahelduva eduga. Mõni õhtu ajab lausa närvi, et sahin, kahin ja udune virvendus...

See konto asi läheb järjest rohkem kreisimaks!!! Ma enam ei vaevugi selget pilti saama. Tegelikult pole ju minu probleem, mida suured inimesed oma kontodega teevad... Aga kui mulle peaks kunagi keegi juhtumisi ütlema, et minul on x portaalis mingi kahtlane konto, mida mina ise ei teagi - siis oleksin küll väga vihane ja uuriks, kuidas saaks kustutada... Igatahes ma ei jahuks igasugusi vabandusi stiilis, mida mina saan teha... sest see ei pole minu tehtud...
Ütlen ausalt, mul on salakontosid, hoopis teiste nimedega kui ollakse mind teadma. Ja ausalt mõnel säärasel pole ma aasta kaks käinud, ma ei teagi, kas nad alles veel ongi... Vahetevahel igavuses on hea suhelda nii, et keegi ei tea, kes oleme...
Üleüldse häirib mind ennast nüüd, miks see lugulaul kontodega ja ta veidrustega südamesse võtsin... On tunne nagu olen mina rumal, kes aru ei saa, et asjad käivadki nii.
Ei ole hea internetis ringi kolada. Mõnikord. :)
Siiski - siiski ma ei arva jätkuvalt, et interneti elu/maailm ja päris elu/maailm oleks nii erinevad, et saaks elada kahte erinevaid elusid...

Pole hullu!
Küll seegi valuhoog läheb üle. Mu elus on tähtsamaid muresid ja valusid, mille pärast südant valutada.
Lihtsalt ei lase enam kellelgi kergesti liblikaid lennutada mu hinge ega kärbseid pähe.

Mul on mammagoi. :):P;)
Tema jääb truult minu kõrvale, ette ja tahagi.

reede, juuli 10, 2009

OHJAH, puuga pähe...

... asi kisub absurdsuse ehk seebika poole... Ausõna! See inimene, kellest kirjutasin läbi lillede, on minu jäetud kommi ära kustutanud tänase päeva jooksul.
Ning veel absurdsem on see, et minu eilsele küsimusele e-kirjas, mis meil ja mis üldse toimus või toimub, vastas süütult, et tema ei tea sellest portaalist midagi ja ehk annan viiteid...
Tere talv!!!
Kui mees tõepoolest ei tea orkurtist mitte midagi, kes siis kustutas minu jäetud sissekandeid külalisraamatus? Kommid olid enda meelest päris viisakad ja üleüldse mitte pahasti öeldud, kuigi võis kaksipidi mõelda...

Terve aasta on meil sehkeldusi olnud ja mitte ükskord ei ole saanud mõistlikke vastuseid. Aasta jooksul olen neist ka osaliselt bloginud mainimata salapärase inimese nime.

Aasta tagasi oli jama mobiiliga, mis lõpuks varastati, kuid siiski rääkis imelikul kombel Allari häälega... jne jne jne.

Ei, mees on muidu tark ja asjalik. Ma ei ütleks ta kohta ühtki halba sõna,
kui
ta oskaks igasuguseid suhteid väärtustada. Kahjuks ei oska.

Ma olin ise eile ka loll!!!
Miks pidin talle veel kirjutama ??? Küllap sellepärast, et hoolin inimesest viimse jõuraasuni ja vahetevahel sooviks siiski selgust...

1 hetk veebruarist

24. veebruari hommiku pilt, kui tüdrukud tulid lauluga õnne soovima. Mul on kohvita padjanägu peas veel :D
Tüdrukute kingitud kollane roos on mul tänaseni kuivanuna alles :)

See on Maarjal esimene pilt, kus ta mängis fotograafi. Ta arvas küll, et miskit ei tule välja... Tuli ilus pilt!
Amali´l läks lihtsalt pilti riputamisega aega...

neljapäev, juuli 09, 2009

Puuga pähe!

Vaadake, et silma vaadates tõtt sosistades te ei valetaks.
Internett võib teid reeta. Te võite end ise reeta enda kirjelduses mõnes portaalis.
Ja nii ongi!

Vähemasti suhtes olles tõmbate endale vee peale...

Mina ei taha jälle üht ilusat muinaslugu kuulda kellegilt vist jälle mitu - mitu aega... Viimane piisk kukkus kahtlustele...

Siiski olen õnnelik!
Olen iseseisev naine, kes igatseb tõelist ...

Laulupeo õhtu pilt


kolmapäev, juuli 08, 2009

Tõeline õuduka absurdsus

Gmaili postkastis hommikul jäi silma reklaam "surma-test". Pigistasin silmad kinni - mõtlesin, et olen päriselt ära keeranud, kuid... Selgituseks pealkirja all oli kirjutatud "vasta 10 küsimusele ja saad teada, kui mitu päeva jäänud surmani"...

Mida veel???

Mul on päev otsa kõhe tunne. Loomulikult EI teinud testi ega uurinud ka linki... Isegi omi kirju ei suutnud lugeda...

Mida iganes, aga see EI ole isegi naljakas, kui selline test ongi naljaks mõeldud...

Surmaga EI mängida.
Ei testida.

Kuhuni inimmõistus jõuab...

esmaspäev, juuli 06, 2009

Kes on öelnud, et...

... maailm on õiglane?
Kes on maailm on ebaõiglane?

Mõned tunnid tagasi sain aru, et kõik on tasakaalus.
Kuid
vahetevahel on maailm lihtsalt kurvalt julm.
Aga
halva kaudu leiame ometigi hea. Väärtuseid.

Kõik halb, mis oled soovinud teisele tuleb endale tagasi su enda tegudega.

Kõik hea, mis oled soovinud teisele tuleb iseendale tagasi.

MIKS siiski on vaja enne halb üle elada, et heani, tagasi heani...

pühapäev, juuli 05, 2009

Pidu, pidu, pidu ja üks suur seiklus

KÄITUD :)
Esimest korda elus Tantsu- ja Laulupeol. Nüüd olengi vist rohkem eestlane :);):P
Kuidas kokku võtta... VÕIMAS. Tõesti võimas!
Tantsupidu pole tv-s pooltki selline nagu kohapeal näha! Mul oli lõpp hea koht ka lõppkokkuvõttes. Oli küll seisukoht müüri juures/taga, kuid nägin üle müüri jube hästi, kuna Siki laenas mu pepu alla oma seljakoti. :D Aitäh Sikile kõrgenduse eest!!!
Kahju, et Laulupeo ajal sadas. Lõpuks saime Helenaga lõpp märjaks. Koju (Helena ema poole Vana - Lasnamäel) jõudes tilkusime :) Oli küll keep ja vihmavari, kuid Lauluväljakul ikka ühe käega ratastooli ei lükka. Seni kuni ajasime Helenale ka keepi taga ja leides õige müügikoha, kus pidulikult öeldi: "otsas", sai Helena aina vihma... Tegelikult sooja tuppa jõudes keskööl olime õnnelikud. Tegime rohelist teed ja ajasime veel paar tundi juttu.
Ei olnud Helenaga (nr 1) aasta teineteist näinud.
Rongkäiguski möllasin ja kisasin ja elasin kaasa koos Helenaga. Täiesti puht kogemata. Luise lihtsalt keeldus jala minema Lauluväljakule, ta oli ainus inimene, kes tõesti ei saanud peo rõõmumöllust aru, mis mind hämmastas ja kurvastas. Olin läinud siiski peole sellesks, et peost maximaalselt osa saama. Sandra ei saanud koguaeg minuga olla, sest ta kandis lipu, mis oli lahe :)
Nii ma siis kõlasingi Helenale, kus ta on. Pidime niikuinii sõbrannadena Laulväljakul kokku saama. Minu õnneks oli ta rongkäiku vaatamas ja oli kuidagi just üksi jäänud. Tormasin siis kohe Helena juurde Tallinna Ülikooli lähedal. Ja meil oli hästi lõbus! Rallitasime trammiteel ja Pirita sõiduteel jooksime keset teed, ikka rongkäigu kõrval. :D Hüüdsime jne jne. Helenal oli lipp, millega korda mööda vehkisime, isegi mina käega ja muidu oli lipp ratastooli küljes lehvimas. :ÖD
Kahjuks täna ei käinudki enam Laulupeol. Meil Helenaga mõlemal süda tilkus verd, kuid Helenal lõppes tänasega puhkus ning pidi tulema Tartusse.
Tulin Helenaga ka Tartu ja koju.
Ja RONGIGA :D Mina polnud vähemasti 8 aastat rongiga sõitnud - mul oli jess :)
Raudteejaamast tõid mind koju Helena sõbrad. Aitasid vagunist tõsta. Ilusti saime hakkama.

Muide, reedel Tallinna sõitsime läbi Jõgeva kahe autoga. Jõgeval saime Sandraga ühes laagris olla, seni kuni teine autojuht Kuldar stardis.

Ise mõtlen nüüd siin, kui ma ei jäänud nii üritusel isikliku abistajata hätta, siis... Ilmneb, et mul polegi füüsilisi takistusi olemas :) :) :) Võib - olla oli seekord tõepoolest esimene kord, kus isiklik abistajale ei teinud ma leebelt järele andmisi. Püüdsin end bossina rangemalt kehtestada. Tihtilugu loobun ... et teha teistmoodi, kuid seekord ma ausalt ei oleks viitsinud oodata järgmist Laulupidu - liiga pikk aeg oleks olnud :D :P Aga nüüd olen rahul ja õnnelik, et olen ära käinud ja eile maximaalselt!!!

Ja veel, nii tore oli Lauluväljakul kohata blogi lugejat Tiinat, keda mina ei olnudki näinud ega tundnud ja kes ütles mulle ise "Tere!". Väga armas oli kohata ka selliseid sõpru!

Loodan, et mõne päeva pärast saan Sandralt piltegi...

neljapäev, juuli 02, 2009

Olen...

Olen nädalavahetusel Tallinnas. Tantsu- ja Laulupeol.
Esimest korda elus.
Äge saab see olema!

Mõtlen, et kui midagi muud ei ole, siis peab ju kultuurne olema!!! Ja ühine hingamine :);)

Lähen juba homme pealinna. Sandraga...

Äkki trehvame laupäeval peo möllus :D:D:D

Maasikatoormoosi eelne töö

Sandra tuli tööle. Mina puhastasin viimaseid maasikaid toormoosiks. Sandra läks õhina, et maasikapunastest jalgadest tuleb enne pesu pilti teha. Nii saigi 3 kodu - toimetuse pildi täiesti ettearvamatult :D
Sandra naeris, et mu jalad näevad täpselt nii nagu oleksin kedagi tapnud :D :D :D




Maasikaid on jalgadega jube vastik puhastada, teisi marje on palju parem puhastada :)
Naabrimammi on toonud mitu korda oma aiamaa maasikaid. Külmakapp on vähemasti maasikaid täis :D
Pidupäevaks tõi Sandragi oma kooki. Ta jõudis blogis lugeda, et täna tähtis päev :)

kolmapäev, juuli 01, 2009

Orkuti tera

Tänane õnnelause: Tõelise armastuse rada ei ole kunagi sile

Leidsin tera just orkutis.
Ammu tean seda tõde.
Küsimus on see, kas see on ikka õnnelause!? Mina küll nii ei julge väita...

Aga see minu probleem!!! :D

Naeratagem alati!

Kunagi ei saa mõelda, et minul ainsana on kõige raskemad probleemid...

http://www.naerataometi.ee/index.php?id=10593

10 aastat ning 30...40...50 aastat veel!!!

Täna saab 10 aastat, kui mul on olnud IAT :) Nagu väike pidupäev või mis... :D

Kindlasti suured tänud Mäksa vallale, kes on mõistnud 10 aastat, miks IAT-t vaja mulle!

Mäletan esimesi arglikke samme isikliku abistajaga 10 aastat tagasi. Mina ise olin rusutud... ja elamisest kui sellisest hästi kaugele jäänud... Õnneks oli päris esimene isiklik abistaja minu isiklik sõbrants Ly, kes mind 2 kuud julgustas taas elama ja nii edasi ja nii edasi...

Täna ei ole mul hirmu, et ma ei tule elamisega toime. Loomulikult on hirmud, kuid kellel neid ei oleks!? Täna olen kindlamast kindlam, et IAT on ainus teenus, mida vajan. Vajan vähemasti 30...40...50 aastat veel. Pigem juba 50 aastat, sest olen lubatud, et olen 93 aastaselt roosa salliga vana(vana)ema lahtises autos!!!

Ma ei kujutaks ette, kui üleöö ei oleks enam ühtki võimalust IAT jaoks - see oleks tõeline KATASTROOF...

Õhtul teen arvatavasti pannkooke maasikatoormoosiga. Pidupäevaks :D Kuna täna on Sandra tööõhtu (= tööpäev), siis kahekesi tähistame tähtsat päeva :D

Kindlasti tuleb ka suuremat nagu olen korduvalt välja käinud.