Võtsin osa Seksuaal- ja reproduktiivsetervise arengusuundade dokumendi tutvustamisest. Päris huvitav ja asjakohane dokument saab olema, kui valmib ja kui ta ei jää kuhugi sahtli kui lihtsalt paber...
Kuid, jäin mõtlema, kuidas elaksin erielu, kui peaksin naisena igal sammul rõhutama oma erivajadust... :) Mis asi on eriigatsus... Naisena igatsen. Oleks veider ju öelda, et puudega naisena tunnen eriigatsust... Sry, see kentsakas näide lihtsalt tuli mõtte.
Saan aru suurepäraselt, et valupunktidega tuleb tegeleda. Neist rääkida. Aga kas tõesti igal hetkel toonitama puudega naine... puudega mees... puudega inimene või millist sõna iganes kasutada.
Ei ole olemas samuti puudega inimese erilähisuhte erivägivalda...
Saate ju aru, mida mõtlen.
Ma ei soovi absoluutselt öelda, et probleeme pole. On. Ja mitte vähe.
Suhtumine probleemidesse peab ENDAST muutuma, siis muutub ka keskkond meie ümber.
Mitte nii nagu Tartu bussijaamas kassa juures hakkas üks vanapappi nutma mind nähes, et tema teab küll seesugusi inimesi, et peaski on viga - ta olevat olnud 30 aastat erikoolis õpetaja...
Ohkasin vaid...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar