Tänane "Õhtulehes"  http://ohtuleht.ee/537413  
on artikkel  isiklikku abistaja teemal. Päris hea. Kuigi palju jäi ütlemata, räägimata... See selleks, kõike ei saagi ühekorraga... :)

Ütlen ausalt, netikommentaare leheloole ma ise ei ole lugenud ega loegi. Ma ei ole aastaid kommentaare lugenud enda kohta. V. A omas blogis ja viimastel aastatel ka facebook´is olevaid komme.  Ei hakka närve rikkuma.
Mitmed sõbrad on  siiski aga juba öelnud, et seekordki kommentaarid on ... uskumatud ja nõmedad...
Mõni komm on minuni lühidalt jõudnud sõpradelt... Andeks, aga ajavad tõesti muigama. Soovin südamest, et kommijad teeks asjad selgemaks ja asjade vahel vahet tegema   ning et neile endile ei jagada iial totakaid kommentaare.    

Aa kahte isiklikku abistajat korraga iga päev pole mul eal olnud! Iga päevgi ei ole isikliku abistajat... Huvitav, kus see vale inf  välja küll loeti... Kõige suuremaski unistuses EI soovi ma kahte isikliku abistajat ja veel iga päev korraga tööle... Ma läheksin siis hulluks. Soovin privaatsusruumi aeg - ajalt. Ise toimetada. Üksi ka mõelda... Jne. Kui seda kõike mul ei oleks, siis ... ei jääks minust midagi järele.
Kuid, Eestimaal ehk on tõesti mõni puudega inimene, kes vajab mitut isiklikku  abistajat üheaegselt enda juurde tööle - kui saaks niisugust teenust, siis mina oleksin tema pärast õnnelik :)

 Muide, raadio "Õhtulehe" reklaamis oli mu perenimega apsakas :D