Laps olla on vahel mõnus.
Laps olla on vahel raske.
Vahel on tunne, et ei soovigi laps olla.
Usun, et seesugused tunded on nii väikestel kui suurtel lastel.
Minul on need tunded siiani meeles ja kogunisti alles.
Laps soovib olla ISE. See soov on ju nii inimlik ja tähtis elus! Kuid ikka ja jälle peab kuulama ema/isa manitsusi. Terve eluaeg. Oh, laps teab ju ise ka...
Kuid on lapsigi, kes igatsevad just oma vanemate armastavaid hoolivaid manitsusigi.
Lapsele on tähtis OMA elu ja maailm. Vahel ei suudeta sinna vastu võtta vanemate tarkusi. Seegi on nii lapse moodi. Ja sageli saabki laps omaenda jonnimisega kõige suuremad elu õppetunnid, et olla mõistev vanem omaenda lastele teades sedagi, et lapseks olemise ring ei saa kunagi läbitud.
Laps teab, kust leida hoolt ja armastust. See ema / isa õrnus ja karmus. Laps tegelikult kõigele vaatamata peab oma vanemaid kalliteks... kuigi vahel teeb neile oma käitumisega muret.
Laps on alati hea.
Vahel ainult lapse käitumine paha.
Laps soovib usaldust. Laps usaldab kõigepealt iseend, ja kui eksibki, saab omad parimad vitsad...
Armastagem lapsi hommegi, kui pole enam lastekaitsepäev!
Olgem ise lastena head eeskujud oma lastele :)
Olgem ise ka head lapsed oma vanematele :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar