laupäev, august 01, 2015

Põnev oli olla olnud hetkedega...

Mu süles olev kaust on täis ajalehtede ja ajakirjade artikleid minust või  minult, või on  ükskordki loos mu nimi . Arvan, et vähemasti üks selline suur kaust saab veel täis.
Paneb mõtlema küll meedia mu  ümber!
Esimene kord aga mainiti mu nime (neiupõlvenime) ajalehes "EDASI" vist, kui võitsin kirjandide võitluse. Mu  superstari elu :P ei hakkanud  mitte sugugi  pere lugudega.... vaid kooliplika võidutega...
Ajalehti / ajakirjade kokkupanemisel, kuigi   nad on alati üheskoos, nüüd püüan ka kuupäevade järgi panna, et enam sassi ei läheks, panin tähele kahte märksõna läbi aegade : uhke ja kangekaelne.
Kangekaelne olen olnud terve elu. Heas mõttes. Muidu ma poleks täna see, kes olen...
Uhke - noo ma ei tea.... Kas enda eest seismine või iseenda väärtustamine on just uhkus? See iseküsimus :) Loomulikult olen uhke selle üle, mis mul on ning tänan seda, mis on ja mis olen saavutanud. Usun, et selliselt on uhked paljud normaalsed inimesed. :)
Huvitav, aga seda mõtlesin juba aastaid tagasi, et ei küsitud või ei tuntud muret näiteks selle üle, mis saab  aastate pärast lastest, kui jäävad kellegi soojusest  ilma... Kogu lugulaul käis kuidagi minu puuete ümber.... Jah, ma soovisin lapsi enda juurde, kuid samas mitte ainult.... Ok, see möödanik. Minevik. Usun, et kõikidel hetkedel oleme igaüks meist parima andnud ja jaganud, millest õpitud. Õpitud küll isemoodi, kuid midagi head ikkagi õpitud.
Mu elu avatud leht - praegu küll ei julge nii öelda. :)
Palju  on, mida ei teata.
Pöördepunkt  on maalima hakkamine.  Ja isegi psühhodraamaga tegelemine. Meedias muutusid loodki teistsugusemaks. Rõõmsamaks. Fotodel muutus mu näoilme... 
Mulle endale meeldib  jätkuvalt "Samm õnneni" - selles loos olen mina ise.
Leidsin enda öeldud pärleid...
Meenusid sõprade loodki, kus kirjutati ka minust..
Kuid, kaua olen veel  ratastooli - Tiia!?
Olen jah ratastoolis, kuid see ei ole ju peamine...

Ma ei kahetse meediaga suhtlemist. Kindlasti see on palju mulle endale andnud.   Suhtlemisoskuski. EI ütlemist. Avameelsust.
Mul ei ole kindlasti kõiki lugusid, mida on minust kirjutatud.

Põnev oli olla olnud hetkedega... 

Siiski - siiski,
mis külgetõmbejõud mul  meediale  on :) ;)

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuidas Teie blogi jälgijaks saab hakata? Seda nupukest ma teie blogis ei näe, kus saab blogi jälgima hakata.

Ps! Täitsa uskumatu, et Te seda kõike suudate ja viitsite jne... Mõni ihuliselt täiesti terve inimene tunneb end täiesti saamatuna... ;)

tiia ütles ...

OI, Ma uurin nupukest, ma ei teagi, kus see on... Paljud jälgivad facebooki kaudu, on mu sõbralistis :)

Elama peab täna ja praegu, homme võib olla hilja - sellepärast viitsin ja suudan ;)

Anonüümne ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

https://www.blogger.com/choose-gadget?blogID=6246344746284561126&sectionId=sidebar-right-1&cat=moreGadgets
Siit saab bloggerile lisada selle nupukese. Mul endal on nii blog, kui ka wordpress blogid. See viimane on natuke keerulisem.