kolmapäev, september 02, 2015

1. september - sügis

Mitu  -  mitu 1. septembrit on muutunud minu elus palju asju.
Muidugi koolitee algus.
Ja  siis 1. september kaheksa aastat tagasi, kui sain Suu  ja Jalaga  Maalijate Ülemaailmse  Ühingu stipendiaadiks.
Ja isiklikus  saladuses on  see kuupäev saanud selleks kuupäevaks, kus  mõistsin  õnnepisarais, et ees seisab tohutult põnev ja õnnerikas elu. Vaevadele ja muredele siis ei osanud  ma õnneks mõelda. 

Tänagi mõtlen millegi muutmisele. Mille muutmisele - ei ole veel kristallselge. Miskiga peab edasi arenema. See tiksub mul   ammu kuklas.

Sügis on aga mu lemmikaastaaeg. Sügis nii minu moodi. Värvikas. Rõõmus. Nukker. Ettearvamatu tormides.
Sügisõhtuid ma tegelikult ei salli. Pimedad ja kõledad. Sügisõhtutel olen  tulnud palju üksindust. Huvitav on see,  et teistel aastaaegade õhtutel   ei  ole olnud üksindust nii kisendav kui  sügisel.  Ehk sellepärast, et sügisesse jäid kõige õudsamad ajad...  Ja samas sügisesse on jäänud kõige õnnelikumad ajad....

Mis toob see sügis - kes teab....  Loodan siiski, et positiivsust ja häid üllatavaid  hetki. Palju rabelemist ja tööd.Kohtumisi. Rallimisi. Ja nii edasi...
Äkki hakkan veel sügisõhtuidki taas sallima :)

Kommentaare ei ole: