Rõõmu 3.  advendiks!
Rahu jõuluajaks!

Mulle meenus ammune 13. detsember, kui poeriiulid olid tühjad ja siiski oli  jõulu sigin -  sagin, kinos näidati ikka filme ja parim koht oli tagareas, lifte polnud, lumine pori...  oli  nukrus, oli õnn... Tagant järele saan vaid endamisi mõelda ja küsida, kas siis oskasin teada, kui õnnelik olen, et  ei tea, kui pööraseks elu - olu läheb :)  Oli õnnepäev. Mina selles.  Kõigele vaatamata.
Elu pole tunnetes muutunud.
Usun seda.

Täna ka ei oska  mõelda vist, et kõigele vaatamata jääb õnn.... Jääb ka nukrus....    Iial ei ole nii hea,  et halb  kaoks ning vastupidi.... Minu meelest see ongi tunne, et elu kestab....