teisipäev, jaanuar 12, 2016

Ei saa aru,

miks passin veel üleval, kuigi silmad vajuvad vägisi kinni.

Akna taga sajab lund.

Pooled asjad on ja jäävadki tegemata. Enne Hiiumaad. Hiiumaa ajaks. 
Peaks pakkima. Ei viitsi. Nagu nii selga panna pole midagi, Ei vaeva pead, mida kaasa kotti panna.

Kass Pätu magab laual. Minu kõrval. Nagu igal õhtul.

Miks mul on tunne, et olen kõikides maailma hädades süüdi... Ennekõige enda omades....


Külmkapp uriseb tasa.

Hommikul urisesin ma ka.

Ametlikult saan IAT rahadest teada alles jaanuari lõpus ... Ei suudeta enne vist volikogus otsustada...

Aga elu ei saa peatada seniks kuniks keegi midagi ikkagi otsustab või ei otsustab.

Tuleb endal otsustada. Edasi elada.

Maksu mis maksab.

Eluhind on kallis lõbu.

Juuksed jäid ka roheliseks värvimata.

Õhtul soovitati näitus teha ka Võrus. Teeme ära.

Appi, juhe koos....                                               

Lähen ja võtan oma armukesse kaissu. Ehk magan ka paar tundi... Viimasel ajal ärkan vara - vara üles
  
 ja olen õige ärkamisajani unetu, ja siis magaks edasi. Ei saa aga.

 Niisiis, muudele ilma hädadele olen mina vanaks jäänud. Magada ei oska enam...

Kommentaare ei ole: