Istusime Johanna ja Kristiga Armastuses. Tüdrukud soovisid õhtu minuga olla. Sünna puhul. Naersime, vestlesime ja meenutasime töösuhte ajast kihvtimaid seiku.
Kõrval lauas istus väga morni näoga mees.
Äkki, kohvikust ära minnes, pani me lauale minu ette väikese naerunäo kleepsu. Sõnagi lausumata. Ja lahkus.
Me olime pisut jahmatanud. Üllatanud.
Ma ei jõudnud mornile mehele vastunaeratusega reageerida.
Ei saanud, mis toimus.
Kleepsu panin kalender - märkmiku tänase päeva peale.
Loodan, et võõral mornil mehel läks tuju ka paremaks. Sai ikkagi kellelegi kinkida naeratuse. Mis sest , et kleepsu näol.
Aitäh, Kristi ja Johanna naeratava õhtu eest!
3 kommentaari:
aitäh sulle ka :) :)
:)
tänan
Postita kommentaar