neljapäev, november 02, 2017

Hingedepäevaõhtul midagi hingele...

... oli tõesti mulle. Esimest korda elus ei olnud nukker ega kuidagi masendunud hingedepäeval. Tunnen end värskemana. Rahulikumana.
Vestlesime hingehoidja Heinoga. Kahju aind, et vestlejaid eriti ei olnudki. See küll teine teema hetkel, kuid ma arvan jätkuvalt, et kohalik rahvas pisut kardab või ei ole veel maiku suhu saanud, et minu/meie MTÜ TM Loovus võib korraldada häid üritusi...  Kuid pole hullu.
Rääkisime kallitest inimestest, keda enam ei ole, kuid kes on saanud oma lahkumisega hoopis lähedamaks. Ja ajast, mida ainsana me elus ei saa kokku hoida ning kuidas meie ise ajas muutume. Võib - olla on igavik see, kui kallis elab edasi meie südametes. Ja veel, ja veel... Kõik on kõikega seotud.

Põlesid küünlad.
Sõime komme. Hea avastus on see, et Kalevi kommipaberid on jälle normaalselt ja kergesti lahti keeratavad, tehtavad.

Aitäh tänase mõtete eest Heinole ja meile endile, kes vestlusringis olid 😊

Kommentaare ei ole: