Kodutundemäng

Mängisin täna kolme päkapikuga - Pille, Martini ja Aloga - kodutunnet 😊😉 Paari tunniga oli mu esikus totaalne muutus. Seda plaanisin Aloga mitu kuud, kuid ta lihtsalt ei leidnud sobivat aega... enne kui täna.  Tegelikult  esiku remont oli mul mõtetes neli - viis aastat. Algus sai väikest viisi tehtudki, kuid siis jälle jäi pooleli. Ja nii see aeg lihtsalt lendas...
Suvest saadik mõtlesin, kui see aasta saaks esik jõuludeks korda, siis olen  õnnelik. Nüüd olen super õnnelik!
Mis sest, et natu jäi järgmiseks nädalakski teha.. Liimitus... Vaja leida sobib ja moodne nagi, mida olen ausalt päris kaua juba otsinud - kuid ei ole veel õiget nagi näinud...

Vana põrand.
Egas põrand ei paistnud selliselt väsinud välja. Vaip oli peal. 

Neli - viis aastat tagasi just jõuluaeg tegid päkapikud totakad  mustad jäljed lakke... Ma ei saa aru siiani, millest mustad  plekid tulid  laeplaatidele...  Tõenäoliselt rõskusest. Kuid mujal ei ole selliseid plekke tulnud...
Saigi siis plaadid alla kisutud.
Ja nii see lagi jäigi...

Plidil on lagi süngemgi, kui tegelikult oli.







Uue näoga esik 😁 Lõppude lõpuks sain viimaks ometi kapi seinale - seda olin igatsenud küll aastaid ja aastaid... Kõrgemale kappi saab ju panna asjad, mida igapäevaliselt ei vaja...

Laes on nüüd tähed.

Oleksin võinud natuke ise värvida - ikkagi kunstniku kodu 😋

Mingi  hetk tuleb lampki uueks vahetada. Värv kulunud... Muud ei midagi...

Ma ei suutnud uskuda, et esikuga lähebki nii kiiresti.
Materjalid olid ammu - ammu olemas. Ootasid oma aega esikus voodi all ja riidekapi otsas... Jäid valedes kohtades koguaeg ette...
Muide, parketi jäi terve pakk üle. Seda teadsin ka, et jääb üle... Hea meelega annaksin kellegile, kui keegi välja mõtleb, mida teha vähese parketiga... Ehk Kodutunde saadele...

Aitäh, Alo ja Pille Martiniga!!!

PS Kui lahe, et saan unistusi ellu viia vaba ja vallatuna. Sõpradega. See on tõeline õnn.