laupäev, jaanuar 06, 2018

Saadeti üks ammune hetk

Tõnu saatis selle pildi 4. juunist 1989 aastast... Terve igavik tagasi... 😊

Tõnu ütleb:
"Pilt on tehtud  rahvusvahelisest ratastoolide võidusõidust Kadrioru pargis.Kui õigesti meeles, oli Inglise poiss ratastoolis Sinu kõrval 1988 aasta paraolümpa kuldmedalimees, aga vot nimi ei taha tulla..."



Kui ma vana päeviku üles otsin, siis ehk leiaksin kindlasti midagi lisaks. Uduselt koidab küll juba see päev...

Hästi armas ja imelik aga praegu on pildi vaadata.
Kõik elu oli tundus ees muretu - rõõm ja lustipidu... 1989 aasta oli üldse minu jaoks väga - väga õnnelik...

Ja ossaa, milline parukas mul oli! 😀😋😈 Tolle aja mood - popp ja noorte pärane. 

Pildil eksabikaasa Aivar, kes siis oli vaid peika veel, väikevend Urmas ja ema.

Kindlasti mõnigi mõtleb, miks riputasin selle pildi siia. Kuid mineviku ei saa olematuks teha ega muuta. Meil kõikidel on oma minevik, mis saadab ja kujundab me igaühe oma elu. Häid hetki on vaja hoolega meeles pidada - need annavad jaksu ja naeratusi taas, kui on tunne vahel, et elu on sünge ja mõtetu.. Tegelikult, minu meelest, on elu ilus ja mõtekas, kui hoida meeles üksainsamgi helgem ja kaunim hetk, kui kiruda kes - teab - mida... Vahetevahel on head meeles hoida hoopis raskem, kui halba...

Vahva on endast parimat anda ning head jagada.
Vähemasti mina arvan nii.

Suur aitäh Tõnule jagamast üht pildi, mis on tähendusrikas! 😊💗

Kommentaare ei ole: