Mõlemad - nii parem kui vasak käsi on vajalikud. Vahest ei ole kumma käeline ollakse.
Olen ikka öelnud, et olen paremjalgne. Parem jalg on vajalikum mulle.
Nüüd on vasak jalg suhteliselt rivist väljas. Põlve pärast. Paistes. Ja olen kätetu. Loe ehk jalutu. Alles nüüd panen tähele, kui palju tegutsen siiski vasaku jalaga.
Muidugi ma ei seista paigal. Arvatavasti rahulik olemine oleks hetkel jalale parem. Kuid ma ei saa mitte toimetada... Kes ikka teeb minu eest?
Abistajaid pole iga minut käepärast. Sõpru ka ei ole... Või noh on, kuid mitte füüsiliselt siin minu juures. Igalühel oma elu ja suvitamine. See on igati normaalne värk.
Pealegi ma ei ole hellik. Ei ole kunagi olnud. Vähemasti mina ise arvan nii. Võib - olla on kellegil testsugune arvamus minust, siis on see nende arvamus...
Perearst soovitas paar päeva koduravi.
Lähengi määrin paremat jalaga vasakut jalga.
Küll pulmadeks terveks saan! Vahet ei ole, kelle pulmadeks! Enda pulmi ei hakka mina ootama - ma viitsi nii kaua olla ühe toimiva jalaga 😋 Mine tea, kui kaua aega võtab otsustamine, kas tahangi üleüldse veel abielluda, milleks mees... kui tulen kõikega ise toime...😊😉
Hoidke kaht kätt ja kaht jalga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar