neljapäev, september 27, 2018

Täna ei ole olnud mitte nii õnnelik päev...



... kui 24 aastat tagasi...
Siis sündis väike tüdruk,..  

24 aastat tagasi olin taas õnnelik nagu ei iialgi varem...

Täna varjutasid argipäeva mured ja  südamevalud.










Hakkasin makaronisalatit tegema. Kapist väikesest tagavarast võetud kinnises makaronipakis jooksid ringi mustad putukad. Makaronipakk avamata rändas otse teed prügikasti. Edaspidi ostes makarone kontrollin juba kaupluses, et  makaronid oleks elava lihata!!! Siiani ei ole sellist pilti näinud. Isiklikult.


Väike sõber  Silver  tegi oma naerukaja ja vallatustega natuke nukra päeva palju rõõmsamaks.

Mitte makaronidest ei olnud nukrust... Salat sai siiski imehea. Teises makaronipakis putukaid ei olnud.

Pooled asjad jäid tegemata, mida olin tänaseks plaaninud. Ei suutnud end rebida küsimustelt: olla või mitte olla.... Otsus: olla.

Vahel on ka nii, et paha tegu toob hea tagasi ellu.
Usutavasti.
Loodetavasti.

Kuid ka täna olid mitu õnnelikku hetke, mida ei osanud hommikul ette teada, et need saavad olema täna.

Kommentaare ei ole: