neljapäev, jaanuar 24, 2019

Argiunistustest ehk elust endast

Sain eile õhtul juba teada kahe  unistuse ja soovi tulemused.
Üks meeldib mulle.
Teine väga hästi ei meeldi mulle. Kuigi kõik on siiski hea.

Ühe oma ratastooli saan ära osta 😊 Ostangi. Hind on suhteliselt hea. Vähemasti edaspidi ei pea ma tõestama, kas ja kuidas vajan ratastooli.
Loodetavasti varsti saab olema tuuning... Roosa reklaamiga ratastool näiteks...

Teatud aja pärast ostan ka teisegi ratastooli.



IAT rahastamine Kastre valla poolt jätkub kindlasti sel aastalgi. Rahasumma sama, mis viimastel aastatel. Valla rahast jätkub 500 tunniks aastas. Viimastel aastatel on olnud 1550 - 1600 IAT tundi... Paneb ju mõtlema...
Aga kui oleksin aastas 8760 tundi hooldekodus ja ei oleks ei-keegi...
Mis mind kurvastab on see, et mind jälle ei kaasatud otsustamise juurde, kuigi detsembris, kui kohtusin valla sotsiaalosakonna juhataja Karmeniga  ja vallavanema Priiduga, jäi kokkulepe, et kirjutakse, millal toimub istung, kus arutluseks IAT rahastamine.  Ootasin sellist teadet. Eile õhtul lugesin hoopis lepingut.
Ühelt olin rõõmus.
Teisalt olin kurb. Jällegi jäid unistused lendlema... Raha rahaks, kuid selgitustöö jäi nagu tegemata... Küsimustele vastamata... 
Pole hullu - minu jutt IAT-st on jätkusuutlik ikka ja alati, vähemasti seni, kuni suudan ise elada ja muidugi ise olla teenuse rahastaja.

Eile ei jaksanud argiasjadele mõelda sügavuti.
Eile oli puhkusepai. Oli tore päev.
Ma ei suutnud väga head päeva kuidagi ära rikkuda...

Kommentaare ei ole: