reede, mÀrts 22, 2019

Okasroosikest mÀngisin...

... ning hetkel saan kasutada parema jala kolme varvast 😋

Ei midagi hullu.
TööÔnnetus vaid.
Hakkasin vĂ€ikest lauda vĂ€rvima. Mul mĂ”te, et vÔÔban hallile oma maalimis akrĂŒĂŒl roosat ka. Ehk siis saab lĂ”puks pisi ateljeenurk minulikult Ă”rn, kus mĂ”nus maalida... Nagu alati pigistasin vĂ€rvi tuubist taldrekukillule... ja varbad puudutasid kuidagi valesti killuserva.
Haava nagu ei olnudki. Ei nÀinud. Kuid pÔrand oli veretÀppe tÀis.
KĂŒlm vesi aitas natukene...
LÔpuks kutsusin naabrinaise Viktoria appi plaastrit panema varvastele. Lihtsalt nÀrvi ajas veretÀppide tilkumine.

Naersime Viktoriaga, et kĂŒll pulmadeks paranen.
Huvitav, kelle pulmadeks ja kaua pean pulmi ootama...
Mul vaja homme juba nĂ”ud pesta -  mul  ei ole aega haavatud olla...

Lauake ja kapike said tÀpselt sellised nagu ettekujutasin...

Praegu vaatasin  filmi "Vaikuse muusika" Andrea Bocellist...
Panin mĂ”tlema... 

Armastus on kÔige - kÔige...

Ja nii see on...

Kommentaare ei ole: