pühapäev, juuni 23, 2019

Meeldejäävalt jaaniööd

... soovin kõikidele.

Olgu tänane jaaniöö imeline 💖

Mina ise olen kodus, kuid siiski loodan, et võib tulla mõni tore üllatus või hea ime.

Ehk täitub mu raamatu projekti summagi 30. juuniks - 8 päeva veel aega, et tulebki üllatus hoo andmisega https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga
Ime juhtumise jaoks päris pikk aeg, et ime võiks juhtuda 😉
Ma ise ei ole alla andnud. Mul hoog sees. Seda ei pidurda enam vist mitte miski... 23 päeva pärast usutavasti raamat kenasti ja uhkesti näeb ilmavalgust...😉💖 Seegi on vahva ime!

laupäev, juuni 22, 2019

Väga ootamatu külaline...

... meenutas mulle, et asjaajamiste sees olen unustanud oma fonoluku probleem küsimuse.
Kristel tuli üllatuslikult korraks külla. Nii armas ju!
AGA esimesel hetkel, kui ta helistas alt ukse juures, et ei pääse sisse... Täna läks õnneks.
Kristel sai kiiresti sisse.
Saime kallistada ja natuke rääkida. Mõnus. Vahva.

Kuid tänane külla  tulemine oleks võinud lõpeta kurvemaltki...

Mulle ON siiski vaja mingit fonolukku.
Ei takistada inimeste ligipääsu minuni...

Isikliku abistajast taaskord...

Olen mõelnud edasi - tagasi kogu juunikuu, et vajan siiski veel suveks isikliku abistajat või isiklikke abistajaid. Ees on juuli ja august - sooviksin ka suve nautida. Praegu on päris hea, kohe mitu uut isikliku abistajat. Kuid kui neil päevil, kui mul  vaja on isikliku abistajat või lihtsalt niisama minna tšillima, nt kas või nüüd jaanide aegki, siis - paraku ei ole kedagi. Osaliselt minu enda "süü" ka, et mõtlen rohkem isiklikke abistajatele endile, mitte endale. Ja nii olengi jällegi kõige ilusamal suveajal st jaanideajal olen koduseinte vahel ja  suhteliselt omaette nagu paljud pühad olen olnud...   Õnneks, praegu ei olegi mul aega logeleda. Raamat tahab kõige viimast lihvimist...
Ma usun siiski, et võiksin rohkem õues olla. Eile olin tegelikult praktiliselt esimest päeva sel kuul mitu tundi õues. Seda tänu ka fotosessioonile. Muidu selleta ei oleks olnud ka. Ja Kristi oli eile taas see,  kes päästis mind välja - tuli isikliku abistajana appi. Tunnen ammu, et me Kristiga oleme töösuhtest välja kasvanud. See omakorda, kui paluda olnud super head abistajat kui päästjat, võib hea sõprussuhet rikkuda... Kuid hästi super on see ka, kui on olemas abistajatest sõpru, kes tulevad igatmoodi appi, kui mul SOS olukord.
Mulle on  öeldud, et olen egoist... Aga ma peangi mitu korda rohkem iseendale mõtlema. Samm sammult ette päevast päeva. Kas see on  egoistlik - ma ei tea. Võib - olla, et on. Võib - olla on see normaalne ja loogiline... Igaühe omaenda otsus minust.
Mina elan oma elu.
Olen nii hea või halb nagu olen.  

Seda blogi lugu ärge jagage tööpakkumise pähe, palun.  Siin jälle minu mõtted...
Ja usun, et mina ei muutu oluliselt tööandjana ega  inimesena...

reede, juuni 21, 2019

Veel päev kenale raamatule lähemale

Täna oli fotosessioon raamatu jaoks...

Minust on küll tehtud hästi palju pilte, kuid niisugust fotosessiooni konkreetselt ei ole olnud.

Mul oli kohe natuke modellitunne.

Pildistaja Hanna lükkas ja sättis väga oskuslikult ka mu ratastooli. Ei takistanud ei vallid ega kraavid!!!

Kristi jooksis pidevalt kammima mu juukseid. Üldse kohendas koos Aavega minu kleidisaba...  Ja nii edasi.

Meil oli endil lõbus toimetada.

Botaanikaaias leidsin roosi sorti Tiia. Ma tõesti ei teadnudki, et on olemas omanimelised roosid 😉😊  See eriti lahe. Kinkige mulle edaspidi aind Tiia roose!!! 😋

Kristi klõpsustas pilte, kui me Hanna ja Aavega rallisime järgmisesse  pildistamise kohta. Nad ei tahtnud küll pildile tulla, kuid loodan, et nad siiski ei pahanda, et riputan siia pilte...





Tellisin täna ISBN numbri raamatule Kirjastajaportaali kaudu.. Jälle  uus ja põnev kogemus , mida ei ole enne olnud.   

Kõik see annab tunnistus, et raamatu ilmumine tuleb üha lähemale. 

Hooandjas https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga veel saate tuult ja hoogu anda viimased 8 päeva.  😊

neljapäev, juuni 20, 2019

Kallid lugejad, kui te ei soovi, siis ärge lugege mu blogi!

Mitte keegi EI ole kohustatud mu blogi lugema.

Sain lihtsalt kummalise sõnumi. Tõesõna ma EI saa pahaseks, kui kellelgi on targemalt teha, kui iga päev lugeda mu blogi. 😍  Lugemine on siiski igaühe vaba valik ja soov.

Mina ise loen vaid vahetevahel teiste blogisid - ja usun, et mitte midagi ei ole katki, kui ma ei loe sõpradegi blogisid iga päev. Ma lihtsalt ei jaksa - neid palju...

Siiski mul rõõm, kui keegi loeb ja hoiab mul silma peal.😉

Minu uue raamatuga on edaspidi samalugu - inimeste vaba  valik lugeda või  mitte lugeda.  Lugemist saate veel toetada veel 11 päeva Hooandjas https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga Hetkel tundub, et summa vist ei saa täis... Kuid kõige kiuste raamat "Kohvi, palun jalaga" valmis niikuinii 😉

Blogimine ja raamatu kirjutamine on aga minu valik...😉

kolmapäev, juuni 19, 2019

Minu "anomaalsed" salvrätikud! 😂

Üleöö muutusid valged salvrätid roosaks.

Arvasin, et näen valesti või olen värvipime või vaim...

Roosa oli nii minulik...

Müsteeriumi lahendus ei olnudki nii põnev. Pigem mõtlemapanev.
Valged salvrätid olid roosa märkmepaberite peal, mille alla oli voolanud arvuti puhastusvahend.

Kassid olid uppi ajanud.

Aga mõelge nüüd edasi, millised ohtlikud asjad on kõige tavalisemad igapäeva pisiasjadki...
Mina küll poleks uskunud, et märkmepaber arvutipuhastusvahendiga reageerivad omavahel nii et valged salvrätid värvuvad roosaks. Märkmepaber ise pea valge st roosa värvita. 

Täna sain  südamest naerda. Telefonikõne ja küsiti, kas mul kinnistu ja järv ja mets... Alguses küsiti, kas olen Tiia ... Helistaja  oli Eveli, kes sattus ilmselgelt segadusesse, kui ütlesin, et ei ole... ja plahvatasin naerma - see tundus enneolematu naljana või uskumatu imena, mis võib ju sündida, kui mul juhuslikult ilnuks välismaa onu... Ega ma ei uskunud omi kõrvugi... Helistaja vabandas siiralt.
Mul tõesti ei ole aimu, mida ja kust midagi taheti...

teisipäev, juuni 18, 2019

Peegli lugu

 Ma EI oleks iialgi uskunud, et üks peegel on majapidamises nii tähtis ja kuidas võib üht peeglit jäädagi taga igatsema....

See  peegel, mis pildil,  oli mul  kuskil 8 ...9, või kogunisti 10 aastat dšusiruumis. Sain ta sõbranna Kristalt, kui ta kolis ... Peegli saatus oleks siis olnud prügimägi... Mäletan seda peeglit palju kauem Krista pool käies, käisin suht tihti. Krista kodu oli vahepeal mullegi nagu teine kodu. Sai tehtud ńalju. Sai nutetud. Kuna elamine oli tal üsna väike, siis peegel rippus köögiseinal. Oli koguaeg nähtaval.

Nüüd selle aasta varakevadel järsku vahetasin peegli välja. Isegi praegu ei tea miks... Toodi uus ja väga kena peegel - kuid see EI olnud MINU peegel. Püüdsin temaga sõbraks saada - uute asjadega peab ka harjuma, kuni nad omaks saavad - igal asjalgi on oma hingeelu. Võib - olla on see minu kriiks, kuid mina  usun nii.  Uus peegel ei tahtnud juba seinal püsida...  Ma mõtlesin hirmuga, et kui katki kukkub , on mul jälle 7 aastat õnnetut armastust, mida ma ei sooviks enam... Ma ei jaksanud vaadata peeglisse - see oli kuidagi väsitav. Kui keegi oleks ennem mulle öelnud, et peegli  vaatamine on väsitav, siis ma oleksin naernud ta välja. Peegli vaatasin aga küll - tagatoa ja esiku peegli, mis andsid ja annavad energiat.  Ütle vaid peegelpildile, et oled kallis ja usudki seda.  Oledki  virk ja kraps.

Täna sai uus peegel tagasi antud andjale. Loodan siiralt, et see peegel leiab õige koha õiges kodu, kus ta hakkab naeratama kellegile vastu.

Aga tean MINU peegel on puru.
Ealeski ei saa tagasi...
Jah, ta oli vanakene... Kuid tugev ja - mis peamine, ta naeratas mulle vastu.

Mul on tunne, juba mitu kuud, nagu puiudub kodus mingi hea tugi ja julgustus, mis oli MINU peegli sees nähtamatult... Ja ometi oli see AINULT üks vana peegel...

Loo moraal: enne, kui uut asja soovida välk ja pauk, mõelge, kui kallis on vana on. Tean, et tänapäeval on hoopis teistsugused suhtumised, et oma elu ära elanud asjad tuleb minema loopida jne. Kindlasti ei saa keegi teine öelda, kas asi on ära elanud või mitte peale asja omaniku. Minu peegel oli täiesti elujõus. Tagant järele saan aru...

Uut peeglit soovin. Kuid ainult, mis naeratab laialt mulle vastu ja esimesel hetkel - siis on MINU peegel. Sellist leida tundub praegu raske...

Otsides peegli pildi, leidsin armsaid pilte veel, mis tehtud Pärnus ühel sügispäeval. Käisin  isikliku abistaja Erikaga Karelil külas... Oli  vahva õnnelik päev,  mis tõi praegugi mulle naeratuse näole...






pühapäev, juuni 16, 2019

Kastre valla Infolehes

http://www.kastre.ee/documents/18139828/18434686/meie_kastre_juuni_2019_trykk.pdf/febbd2e4-61bc-4335-9674-5a5ae1ed0994

minu artikkelgi.

15. päeva veel Hooandjas

https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Saate minu raamatu projekti Hooandjas toetada 30.  juunini.

Minul endal hakkab tulema selgem pilt.
Raamat saab päris kindlasti kenake ja  minulik.  Paljust sai kirjutatud.    Loodan, et leiate üllatusi ka raamatust...

Saan öelda, et  heade sõnadega on mind toetanud ja julgustanud väga palju häid inimesi. Head sõnadki annavad hoogu juurde.

Südamest tänusõnad, kes on mind igatmoodi toetanud💕😊



neljapäev, juuni 13, 2019

Juba kuu pärast on 13. juuli...

...  ning ongi  Kuldvõtmekese päev Priiuse Seltsimajas 😍

Mida päev edasi, seda rohkem pabistan. Kas saab kõik tehtud, kas kõik saab olema nii nagu soovin...

Iga päev toob päevale lisa esinejaid. või käivad läbirääkimised veel.

Breiktantsu ehk tantsib üks vahva noormees . Äkki saan ka ratastoolis minagi speaki tantsida, kui väike Oliver õpetab... 😉

 Germán Gholami Torres-Tardo lauluõpilased, Maarja jt.  Klaveril Anu.

Tantsuks loodetavasti teeb muusikat Jüri Homenja.




  Ootan enda endisi ja praegusi isiklikke abistajaid, sõpru ja tuttavaid,  kõiki toredaid inimesi, kes soovivad meeleolukalt ja natuke tõsisemalt kaasa mõelda, kui oluline on iseolemine ja erivajadustega inimese iseolemisele, kuidas aitab kaasa isikliku abistaja teenus.

IAT on mulle olnud kui Kuldvõtmekene, millega salamisi keeran takistused  iseenda sees ja ees kelmikalt lahti.  Kuldvõtmekene on olnud minu käes või hoopis varvaste vahel  20 aastat. 

Pidu ja trall tõsiselt toimub Tartumaal, Kastre vallas Kurepalu  Priiuse seltsimajas. 
Alustame 13. juulil  kell 14.00 
  
On tõsiseid jutte
On meenutusi ja naljakaid lugusid, mis on olnud minu ja abistajate vahel.
On minu raamatu "Kohvi, palun jalaga" esitlus.  
On muusikat ja tantsuralli
On lastele näomaalingud ja mängunurk
On  limonaadi ja kohvi ning kooki
On üllatusi ka. 

Tulge koos peredega!

Tasuta.

NB ROHKEM EI SAA KIRJUTADA - ÄIKE ÕUES, TÕMBAN JUHTMED VÄLJA.

kolmapäev, juuni 12, 2019

Aidakem Annabeli

https://helpannabel.eu/ 

Mina juba andsin oma väikese panuse. Seekord tõesti tundsin südamest, et pean aitama pisikest tüdrukut...  

Samas Annabeli lugu üldse on toonud minusse taas sasdu mõtteid, milledele  vist ei oska keegi ealeski vastata...   Kui kallis on inimese elu? Kui kallis on ime? Hästi, nagu aru saan, on Annabelile vajav minev ühekordne süst ülemõistuse hirmkallis ning  ravim USA-ski suhteliselt uus ravim, mis võib imet teha - kuid siiski kui kallis on elu...  Ja kui palju võib olla väikesi ja suuri inimesi, kes vajaksid samamoodi imelisi ravimeid, kuid...

esmaspäev, juuni 10, 2019

Eilse ERM-i töötoa pildid








Saab olema PÄRIS raamat!!!

Raamat,  millel on kaaned.
Raamat, milles on lehed.
Raamat, milles on pildid.
Raamat, milles on laused ja sõnad.
Raamat, milles on tunded ja mõtted.
Raamat, mis on kirjutatud südamega.
Raamat, mis on tehtud armastusega.

Selline on PÄRIS raamat, minu meeles.

Raamatul on PÄRISELT ka pealkiri "Kohvi, palun jalaga" 😍

Sellele PÄRIS raamatule saate anda hoogu veel 21 päeva Hooandjas https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Tänasega on juba hästi toetatud 697 euroga. Seda on päris palju, kuid vajaksin veel juurde, et teha suurema rõõmuga ja vähema mureta kena raamatule ilmavalguse nägemine.

Aitäh 35 inimesele, kes on juba toetanud!! 😊

PS. Jagage,  kui vähegi teil, mu lugejad, võimalust on.
      Kui kellegil  välgatab kaval idee, kuidas ja kellele veel reklaamida,  andke teada privaatselt. Mina olen ikka reklaaminud ja kirju saatnud, mitte ainult oma blogis või facebook´is...

Kingitused ootavad ka 😉

pühapäev, juuni 09, 2019

Kes on siiski PÄRIS kunstnik... PÄRIS looja

... jäi täna töötoast mõtlemiseks... Vähemasti minule endale... Olen aga siiski veendunud, et on olemas vaid PÄRIS kunst ,  mis on  kas parem või halvem, kuid mida loovad siiski päris inimesed. Ei oleks üldse vaja mõelda, kuidas kunsti tehakse - käega või jalaga või suuga... Tulemused loevad.
See tuletab meelde, et minult on küsitud, kas olen PÄRIS inimene...
Tule taevas appi, kuidas vastada, et ei, olen vale inimene või  mitte päris...

ERMi töötuba ei olnud mu parim. Ise ei ole ma rahul.
Kõik nagu oli. Midagi jäi puudu.
Lapsi oli. Kuid vähe. ERMis oli ka väga vähe rahvas. Praegu mõtlen, et maalimiseks oli piisavalt palju rahvast, sest ruum - vaba põrand väike... Maarja ja Anu kuulamiseks oli kurvalt vähe inimesi.

Kunagi ei tea, mis hakkab töötoas juhtuma, kuid siiralt öeldes ootasin korraldajatelt rohkemalt ja täpsemalt. Oli siiski suur ja võimas ERM - uskusin, et minusse jääb miskit võrratut kauaks. Aga arvatavasti see töötuba suurenisti ununeb peagi või jääb meelde hea õppetunnina, mida mina ise saaksin paremini teha ja teistmoodi soovida.

Suur aitäh autojuht Ülole, kes sõidutas mind ERMi ja koju tagasi. Kellega nägime üksteist täna esimest korda, kuid mul oli küll tunne, et kauem,  et näiteks ratastooli oskas väga hästi lükkada, trepist allagi... Eilne väike paanika, kuidas saan minna, lahenes Mariliisi abiga. Tegelikult olid veel  mõned tagavara võimalused... Kristigi ütles, et minemata sa ei tohi jätta - sellele ma üldse ei mõelnud, et ei lähegi, kuid see hoolimine oli armas.

Tulge töötuppa täna!!!




Iga väiksem ja iga suurem laps emme - issiga

võib julgesti olla looja käsi kasutamata ehk minu varvastega maalimise töötuba lastele
 9. juunil
kell 13.00
Eesti Rahva Muuseumis
Ootan töötuppa lapsi 5 + eluaastast üheskoos emme – issiga. Ootan kõiki erilisi lapsi, sest kõik lapsed on erilised. Tulla võib kõndides või veeredes või lennates, kuidas iganes. Peaasi, et soovite piiluda natuke teistmoodi mängumaale ja maailma, mis loovalt on täpselt samasugune mängumaa ja maailm, mida oleme harjunud nägema päevast päeva.
Luban oma töötoas kõigil kasutada jalgu ebatavaliseks asjaks – joonistamiseks ja maalimiseks. Ja kui arvate, et te ei suuda ega ole oskusi, siis leiame muid loomisviise ja teisi tegemisi käsi kasutamata või lihtsalt räägime, kuidas on elu – olu erilisel viisil.
Mina ise kasutan jalgu oma käteks. Jalgade abi loongi füüsiliselt igapäevaelu ja ka kunstitöid.
Usun, et jalgadest ja kätest hoopis tähtsamad on südamed, sest südametest algavad soovid ja unistused olla millegi superlooja.
Töötoa lõpus kuulame, kuidas saab looja olla häälega. Laulab Maarja Kaplinski. Klaveril Anu Jaagosild. 
Ootan väga, siiralt ja südamest erivajadustega lapsi üheskoos peredega. Samas kindlasti ka nö tavalapsi peredega. Loome üheskoos sõbraliku maailma!
Töötuba toimub rahvusvahelise näituse "Julgust elada" raames.

laupäev, juuni 08, 2019

NB! SOS! Kes saab homme hiljemalt 12.30-ks ERM-i juurde mind sõidutada või varemgi linna sõidutada. Ootamatult tuli takistus ette autojuhil, kellega oli kokkulepe... Aga töötuba ERM-is ootab mind kui tegijat. Isiklik abistaja on mul olemas... Palun anna teada, kui saad mind aidata😊

     Töötuba

Iga väiksem ja iga suurem laps emme - issiga

võib julgesti olla looja käsi kasutamata ehk minu varvastega maalimise töötuba lastele
 9. juunil
kell 13.00
Eesti Rahva Muuseumis
Ootan töötuppa lapsi 5 + eluaastast üheskoos emme – issiga. Ootan kõiki erilisi lapsi, sest kõik lapsed on erilised. Tulla võib kõndides või veeredes või lennates, kuidas iganes. Peaasi, et soovite piiluda natuke teistmoodi mängumaale ja maailma, mis loovalt on täpselt samasugune mängumaa ja maailm, mida oleme harjunud nägema päevast päeva.
Luban oma töötoas kõigil kasutada jalgu ebatavaliseks asjaks – joonistamiseks ja maalimiseks. Ja kui arvate, et te ei suuda ega ole oskusi, siis leiame muid loomisviise ja teisi tegemisi käsi kasutamata või lihtsalt räägime, kuidas on elu – olu erilisel viisil.
Mina ise kasutan jalgu oma käteks. Jalgade abi loongi füüsiliselt igapäevaelu ja ka kunstitöid.
Usun, et jalgadest ja kätest hoopis tähtsamad on südamed, sest südametest algavad soovid ja unistused olla millegi superlooja.
Töötoa lõpus kuulame, kuidas saab looja olla häälega. Laulab Maarja Kaplinski. Klaveril Anu Jaagosild. 
Ootan väga, siiralt ja südamest erivajadustega lapsi üheskoos peredega. Samas kindlasti ka nö tavalapsi peredega. Loome üheskoos sõbraliku maailma!
Töötuba toimub rahvusvahelise näituse "Julgust elada" raames.

neljapäev, juuni 06, 2019

Kass Pätu põgenes kuuma eest külmkappi 😅

(Sulatasin eile külmikut.)

kolmapäev, juuni 05, 2019

Tänane päev tõi mulle elevus seoses raamatuga juurde, kuid see veel mu saladus - õigel ajal näete, kes viitsib ükskord raamatut käes hoida 😉🙂
Paari päevaga on mu raamatut "Kohvi, palun jalaga" mitu head inimest veel toetanud. Aitäh südamest neile. Teile, kes olete mõelnud ja võtate hoogu, et hoogustada mind, ütlen, et veel on 25 päeva aega toetada raamatu projekti. 🙂Juba praegu saan öelda, et raamatu huvilisi on... 🙂🙂
Aga reklaamima end ja enda projekte pean siiski veel natu õppima, kuid ei ole hullu, küll õpin sedagi... Aga mul on tunne, et raamat reklaamib juba end ise
https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga 

teisipäev, juuni 04, 2019

Kohvitopsist said sajad õnnekillud...

... millega olen Hooandja videos 😊

https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga 

Kass lükkas topsi riiulit alla. Natuke kurb olen see üle. Tops kingiti Luunjas näituse avamisel. Loodan, et killud toovad raamatule siiski õnne 😍

esmaspäev, juuni 03, 2019

Minu TÖÖTUBA ERM-is

                                                                        Töötuba
Iga väiksem ja iga suurem laps emme - issiga
võib julgesti olla looja käsi kasutamata
 9. juunil
kell 13.00
Eesti Rahva Muuseumis

Ootan töötuppa lapsi 5 + eluaastast üheskoos emme – issiga. Ootan kõiki erilisi lapsi, sest kõik lapsed on erilised. Tulla võib kõndides või veeredes või lennates, kuidas iganes. Peaasi, et soovite piiluda natuke teistmoodi mängumaale ja maailma, mis loovalt on täpselt samasugune mängumaa ja maailm, mida oleme harjunud nägema päevast päeva.
Luban oma töötoas kõigil kasutada jalgu ebatavaliseks asjaks – joonistamiseks ja maalimiseks. Ja kui arvate, et te ei suuda ega ole oskusi, siis leiame muid loomisviise ja teisi tegemisi käsi kasutamata või lihtsalt räägime, kuidas on elu – olu erilisel viisil.
Mina ise kasutan jalgu oma käteks. Jalgade abi loongi füüsiliselt igapäevaelu ja ka kunstitöid.

Usun, et jalgadest ja kätest hoopis tähtsamad on südamed, sest südametest algavad soovid ja unistused olla millegi superlooja.

Töötoa lõpus kuulame, kuidas saab looja olla häälega. Laulab Maarja Kaplinski. Klaveril Anu Jaagosild. 

Ootan väga, siiralt ja südamest erivajadustega lapsi üheskoos peredega. Samas kindlasti ka nö tavalapsi peredega. Loome üheskoos sõbraliku maailma!

Töötuba toimub rahvusvahelise näituse "Julgust elada" raames.

pühapäev, juuni 02, 2019

29 päeva veel

... saate, mu sõbrad, mulle hoogu juurde anda Hooandja.ee
 https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga
 
Suur aitäh, kes on praeguse hetkeni minu raamatu sündi. 😊
Hetkel on ilus summa 555 eurot koos teie abiga.Usun, et 30. juuniks on veel ilusam summa koos, et raamatu ilmumisega seotud toimetustele saan anda parima.

On juba küsitud, kas raamat saab ka raamatupoodidesse müügile  😉 Küsimus oli üllatav, kuigi see oli siiski oodata. Seega, lugejaid mul vist oleks ikka... See teeb samuti hoogu juurde. Olen mõelnud küll poe müügile, kuid enne vaatame, kuidas raamatuga hakkab esimestel hetkedel minema... 😉