Lootus ja usk olid lõpuni ehk 56 päeva Hooandjas

Hooandja projekt lõppes. Ei toetada, sest raha  jäi puudu.

https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Oli põnev aeg ja kogemus. Väsitav ka. Olen aus. Sain  taaskord teada, et mulle ei meeldi väga end promoda... Päriselt ka.
Hetkel ei tea ma, kas  - mida - kui palju jäi minu poolt tegemata. Võib olla see, et korra mõtlesin raadiosse minna, kuid  juunis ei olnud  iga hetk isikliku abistajat, kellega minna ja asju ajada... See kõik jäi nagu tahaplaani... Nähti, et teen ja soovitati veel ja veel...
Usun, et andsin endast siiski parima.
See, et firmad  vastu ei kajanud, ei ole minu süü.
See, et ajakirjanikud ei jõudnud kohale pole ka minu süü.
See, et paljud elasid ja elavad kaasa, see ON HEA.  Mitmed meedia tegelasedki. See andis kohutavalt jaksu juurde.
Sain mõne facebooki tuttava juurde.

56  päeva tundub alguses pikk aeg ja siis ühtäkki saab kiiresti otsa. Tundub nagu polekski midagi teinud...

Aitäh kõikidele 49 -le toetajatele, kes kindlasti lootsid ka parimat tulemust. Kindlasti saate kõik omale raamatu kingituseks ikkagi. 

Head sõbrad on lubanud raha siiski mulle raha kanda, sest Hooandja peaks hooandjatele tagasi kandma raha.   Sest see raha oli neil mõeldud mu raamatule. Hea on kui nii tehakse, aga kui ei tulegi raha, siis kuidagi ikka saan raamatu päris valmis ja esitletud ka. 
Teisiti ma ei saagi enam.
Niipalju on juba valmis tehtud. Tobe oleks asju ja raamatut pooleli jätta... 

Raamatul on ISBN 
Raamatut trükib TT Print trükikoda.  Just saime Aavega raamatu neile saadetud...

AGA 
võib küll mõelda, et ehk viimasel minutil kõik see värk, kuid kui ei oleks mu teele sattunud Tuulikest ja Hooandjat, siis ma arvatavasti mõtleksin praegugi veel, kas on õige mõte kirjutada või mitte, kas suudan lõpuni teha või mitte... 
Aitäh südamest Tuulikeselegi ja Hooandjale ka!

Millegi lõpp on millegi algus.

Miskipärast kõlab see laul kõrvus... Kas see on õige, mida teen ja kirjutan.............