esmaspäev, august 26, 2019

Eelmisest nädalast pisut...

 Andrea Bocelli kontserdil. Elu üks elamusrohkem konsert! Ma ei räägi inva-alast, mis oli mu elu üks narrimaid, mida olen näinud, kuid kuhu me Helenaga ei suutnud jääda kauemaks, kui pooleks minutiks. See piiraed, mis oli ala ümber, näis ahvipuurina... Me olime ja oleme siiski vabad inimesed... Mul oli maas mõnus istuda, lõpuks sain ahah efekti, kui istusin taas ratastooli, täpselt siis kui kõik püsti tõusid - see oli võimas tunne.
Bocellit peab ise nägema ja kuulama. Ta on üli eriline. Seda väga heas mõttes.

 Kaks päeva sain olla sõbranna Helenaga. Ma ei pidanud abistajate tundidele ega muule mõtlema, millele mõtlen pea alati, kui kuhugile abistajaga lähen... Loomulikult mõtlen ka sõbrannadega ja sõpradega koos olles, kuidas ja mis, kuid see on siiski teistmoodi mõtlemine...  Ja kaks tundi bussis sain olla keset Eestimaad üksi olla - oi, kuidas igatsesin seda tunnet... 


 Võtsime Helenaga Nõmmelt näituse ka maha.

 Esitasime kolmapäeval  Helenaga ka TPIK-s raamatut. Omaoodi vahva esitlus oli. Nägin sõpru ja sain mõne üllatuse osaliseks. '
Eelmisel nädalal oli kaks esitlust raamatule. Eile üllatasin Saue inimesi. Käisin kodukohvikute päeval. Saue kiriku kohvikus rääkisin paar sõna raamatust. Jagasin autogramme, seekord murul... Endale oli päris tore. Ühte raamatu jäi ka liivane varbajälg...
Tore oli vaadata, kuidas Alar istus Loterii kohvikus puu - ma tõesti ei vaatanud, mis puu - all ning neelas lugedes minu raamatut. Ja kuidas soovitas mulle, mismoodi raamatut reklaamima ja mida veel kirjutada ja nii edasi.
Saue inimesed jäid ootama ka mu maalide kogumikku...
Eilse päevaga sain mitmeid mõtteid, mida edasi teha - tegemisi jätkub.
Ja veel oli armsasti uhke tunne  oma käega - võin  vahetevahel ootamatuid üllatusi teha ka käega - anda raamatu kujundaja Aavele raamat.










Oli päris hull rallimine eelmisel nädalal. Tõesti oli hull. Ega seda poleks nii olnud, kui mul ei oleks olnud head sujuvat logistikat ja oma inimesi selja taga ja kõrval, kel oli rohkem või vähem oma panus mu rallimisele. Aitäh Sigritile, Helenale, Dianale, mammale, Lehole ja Kristile.
Samuti tänudTallinna kella 18 kolmapäevase  Lux Expressi bussijuhile Tarmole, kes oli tõeliselt tore ja  abivalmis.

Kommentaare ei ole: