Hommikul otsustasin, et täna luban endale deprekas olemise päeva. Mõnusasti. Võin ka issakene olla morn ja pahur, mis iganes. Sest absoluutselt kõik jamad ja probleemid, tuleviku lootusetu lootus jooksid ühtäkki ühte punkti kokku...
Õhtul, nüüd tõden, et mul ei jäänudki aega olla deprekas... Olen selleski nüüd deprekas 😋
Päev oli mõnus. Asjalik.
Tegin imehead õunakooki. Akna taga keerles lumi... Hästi soe ja hubane toas olemise tunne külma talveilmaga... Hetkeks oli jõulutunnegi juba... Praegu lubasin õhtust kuuma dshusi. Istun nüüd siin blogides hommikumantlis - harva saan jääda hommikumantliga, siis kui hommikul tuleb taas isiklik abistaja ja abistab päevariidesse panna - ning mõtlen siiski,
et elu on pagana hea ja kena 😉
Deprekaski oleminegi võib olla vägagi mõnus. 💓😊
Mitu jamagi ei ole enam jamad.
Elu läheb edasi.
Homme jälle tegutsen edasi...
Luban hääd sära iseendale...
Me kõik elame ainult iseendale ja iseenda pärast ja selle kaudu püüame olla ka teistele... Teeme end ja oma elu täpselt nii nagu suudame ja oskame... Alati soovime ise jääda ellu 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar