teisipäev, veebruar 25, 2020

Mida on rehitseda... vastlapäeval

Mul meenus hiljutine vestlus Mirjamiga, kus arutasime rehabilitatsiooniplaanide teemal. Ütlesin taaskord, et ma ei olegi kordagi rehaplaani teinud, sest mulle tundub, et mitte üks plaan poleks suutnud sellist elu ja toimetulekut teha nagu mul on. Mirjam vaatas tõsiselt mulle otsa  öeldes:
"Mida on rehitseda sul veel..."
Siis plahvatasime naerma.
Minu meelest see kõlas naelapea pihta.

Täna on niisiis õige vastlapäev.

Täna proovisime niisiis mind hinnati valla sotsiaalkeskuse juhataja Delia ja sotsiaaltöö sptsialisti Liiviga. Nagu arvasin ja olin hindamismetoodika kohta öelnud, et see minu puhul ja usun,  mina pole ainus, kellele seesugune valik küsimusi ei anna päris õiget hakkamispildi. Juba wc-s käimisel, kui olen üksinda, on mul oma nipp, kuhu ei kuulu tavaabivahendid. Nendega ma lihtsalt ei saaks parima tahtmisega toime tulla. Seletamise käigus mõtlesin, et lähen ja näitan, kuidas pissin... Ma usun, et see on küll privaatne teema, kuid võin ju näidata. Kui juba olla katsejänku vahetevahel elu jooksul, siis olla ikka lõpuni!
Järgmises videos, kui teen enda toimetulekust õppe eesmärgil video, panen wc-s käimise sisse... On ju vajalik. See mõte on juba 2 aastat, kui olin haiglas ja keegi tegelikult ei saanud aru, kuidas mähkmeta hädasid teen - noo sorry... Haiglas sain veel aru.  Aga kui peaksin ühe teenuse saamise pärast iga aasta üht sama tõestama, siis on üks asjalik video hea. Kui jälle viitsitakse vaadata... Haiglas vähemasti õe - tudengid vaatasid olemas olevat videot väga huviga. Loodan, et said hea õppetunni, isegi siis, kui seda kõike neil enam iial ei lähe vaja.

Hindamisega saime , et vajan 8 tundi päevas abi. Isikliku abistajat. Kuid võin tunnid kuu peale ära jagada oma vajaduse järgi. Noh see jääb samaks, mis on olnud 20,5 aastat. Ma loodan, et ei mõelda, et vajan näiteks koduabilist või kes teab keda veel...     Kardan, et see on isegi mõnel talvekuul paljugi tunde...

Tõsiselt, ma tunnen mõnikord end ebamugavaltki,  et ma pole tavaline puuetega inimene, kes laseb kellelgi teisel otsustada ja vastutada enda eest, mis hea ja mis halb, mida  võin ja mida ei või.  Ma teen ametnikke tööd raskemaks.
Aga mulle meeldib olla iseenda moodi. Meeldib oma elu elada. Mulle ei meeldi isegi mõelda, et võitlen enda elu eest - see on sõjakas väljend. Ma lihtsalt elan.

Delia ütles lõpuks, et olen tõesti teistsugusem inimene ning nad õppisid palju.
Minu salasoov läks täide - soovisingi, et õppiksid natukenegi.
Pagan , jälle koolitasin vabatahtlikult!!! Kuna saan selle eest head tasugi... See ikkagi töö või kuis... Mõistan, et  paberid nõuavad, kuid neilgi võiks olla koolitatud asjad... Ja kõike ei olegi võimalik kõrgkoolides õppida... Elu on elu. Hoopis teistsugusem vahel.


Üks kurb kõla jäi kõlama... See kuidas  arvatakse, et vanemad ja ametnikud teavad, mis tunded on puuetega inimestel, kes on või on jäänud puuetega inimesteks... ja samas nad ei tea nad, kuidas julgustada neid elama edasi...
See ongi nii, et ei osata julgustada.
Keegi teine ei saa elada teise elu elada ega tunta teise tundeid...  Julgust ja motivatsiooni saab jagada see, kellel on pisutki oma kogemust...

Tegelikult oli asjalik ja hea päev.
Mul on oma suur rõõm, mis kuulub ainult mulle. 💖


2 kommentaari:

Tiit & luuletused ütles ...

näh.lumi tuli

tiia ütles ...

:)