pühapäev, veebruar 09, 2020

Valguspraod pimeduses. Tantsusammud pisut valesti

Uus maal "Valgusepraod pimeduses" on valmis. Abstraktne maal. Minu meelest kõnekas. Kujutasin esmalt, et mu süngemaid töid. Aga ei. Minulikult palju valgust ja armastust on maalis. Vähemasti ise arvan nii...

Nädalavahetusel mõtlesin hästi palju IAT määrusele. Googeldasin neid.  Lõpuks Jüriga vestledes ka Vunki manu teemadel jõudsime taas "Śotsiaalhoolekande seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019155  lugemise juurde.
Huvitav on see, et KOV-des on üht ja teistpidi mõistetavaid määruseid - on nagu mina ja teisedki, kes kasutavad teenust pika aega,  aru saame ning on määruseid, kus teenuse saaja on nagu ära unustatud st otsustaja - juhendaja - tegevusplaanide tegija või mis iganes saab olema teenuseja osutaja ehk isiklik abistaja., talle jääb oluline ütlemine füüsiliste erivajadustega inimese üle. Teenuse saajale on jäetud võimalikult vähe võimalust oma elu korraldada. ja teenusele kaasa rääkida - see on nukker.  Kui teenuse saaja ise ei rikkuks reegleid. Vähemasti nii võib välja lugeda.
Siin on minu meelest IAT süsteemis käärid. Ja see on ka ehk üks põhjusi, miks isiklik abistaja teenus ei arenegi.
Saan aru, et igas omavalitsuses on oma eripära määruseid tehes, kuid mingides kindlastes küsimustes võiks siiski ühtemoodi olla. Näiteks leping teenuse saaja ja isikliku abistaja vahel. Minu meelest on see esmane hästi toimiva teenuse juures.
Nagu ma olen aru saanud 20 aasta jooksul on IAT üks suur eesmärk on võimaldada füüsiliste puuetega inimestel iseseisvat elu. Iseseisvat füüsilist toimetulekut. Seda ei juhtu, kui ei saa olema psüühilist - vaimset - hingelist vaba ollagi omas keha takistustes. Mind teeb just see ettevaatlikuks, kui keegi minu eest hakkaks isikliku abistajana korraldama või tegevusplaane tegema... Ja mitte ainult minu eest, vaid kõikidel IAT vajajatel on see oht. Kas tõesti 21. sajandil astume samme tagasi, et paneme puudega inimesed lihtsalt kuhugile ja keegi teab täpselt, mis meile hea on ja mis ei ole. Kui oledki erilisemalt tublim, on suur imestus, kuidas sa küll suudad.

Mind teeb see segadus IAT ümber päris nõuduks.

Muide, töövõime mul puudub.
Niipalju siis ilusast sõnast TÖÖVÕIME reform. Ahahah. Nagu ma juba reform alguses ütlesin, et nagunii ei muutu midagi, enne kui HAKATAKSE INIMESE VÕIMEID hindama, mitte mida ma ei saa . Mis võimed on kätte ülestõstmisel, kas see näitab kellegi tõelisi võimeid... Ja siis tee veel end äpumaks kui oled...
Pagana pihta, võiks ükskord arusaada, et äpumaks tehes kaobki igasugune motivaatsioon millegiks veel iseendagi kiuste  võimekas olla!!!
Siin maailma süsteemis on ikka tõsiselt miskit viltu.

Tantsida soovin õigete sammudega.
Selleks jaoks otsin uued tikkkontsaga kingadki...

Kommentaare ei ole: