Ega olegi lihtne minna hüppama. Kui kõik on juba peaaegu plaanitud, siis tulebki vahele ilmataat, kellel on omad plaanid.
Juba see sättimine Kuusiku lennuväljakule Raplamaale on tõsine pähkel. Uus kogemus olla valmis kohe muutma enda plaane ja toimetusi. Rahustama oma pingeidki... Eile teadsin, et minu hüpe on laupäeval... Täna sain Eesti Langevarjuklubilt sõnumi, kuna nädalavahetuse ilma prognoos on muutunud, siis...
Nüüd peaksin tegema tandemhüpet reedel, 21. augustil kell 17.
Olen paar korda rääkinud telefonisti kellegiga Langevarjumklubist. Minu kiitus neile. Suhtlesime täiesti vabalt. Teistpool telefoni osati mind kuulata.
Enam vist võimalust pole tatraputru sööma hakata... Hüpe tuleb järjest lähemale.
Ma veel ei teagi, kas ikka päriselt julgen... Kõige jubedam tundub lennuk... Viimati lendasin vist 15 aastaselt. Lapsena lendasin päris mitu korda... ehk 6...7...8 korda. Eriti ei meeldinud...
Aga olen jõudnud nelja kuuga nii kaugele, et mul hüpe aeg olemas. Ja ilma pärast ette poole nihkunud - nagu kiuste: kaua kogutad, hüpa , pane juba proovile...
Hea on see, et minu inimesed on valmis iga päev sõitma, kui miski muutub... On sellega arvestanud...
Elevus ja põnevus on.
Närvikõdi, kas tõsiselt olen hulljulge 😂
Kindlasti luban ellu jääda!
Kui Kihnu Virve ja Tom Rüütel jäid ellu, jään mina ka 😜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar