neljapäev, jaanuar 14, 2021

Puurmani Raamatukogus

 Täna.

See nr 69 näitusi sai ilusti kujundatud ja riputatud üles väga kiiresti ja armsasti. Mulle meeldis  eriti Vaarikate korvi  maali kinnitus - riiuli külgseinal nööril pesulõksuga. 

Vastuvõtt oli hästi soe.

Selle pildi pildistas raamatukogu Maire. Päris alguses. Kui maalid said lihtsalt kotist väljavõetud ja mõtlesime, kuhu midagi panna. Pilt sain näpata  praegu facebooki Puurmani Raamatukogu lehelt.


kolmapäev, jaanuar 13, 2021

Homme näitusega Puurmanis

 Näituse riputan Puurmani Raamatukokku http://puurmaniraamatukogu.weebly.com/ 

Mulle tundub, et sealsed töötajad on sõbralikud. Üldse tundub kodulehelt, et raamatukogu on puudega inimeste sõbralik. 

Selle näituse korraldamine toimub telefoni teel. Mõne kuu jooksul. 

Homme pean vist küll arvestama kirjaniku rolliga ka... 

Kohtumist ega avamist kui sellist vist ei ole taas... Vähemasti mina ei tea. Aga   kohtumisi toimub niikuinii. 


teisipäev, jaanuar 12, 2021

SKA IAT juhend ja...

Minu kalender - märkmikus on selle nädala mõtetera:

Sa võid alustada hiljem, näha välja teistmoodi, kui teised ja olla ebakindel, aga ikkagi saavutada edu.
- Tundmatu -

Lisan siia, kui siiski on tahe... 

Usun, et see mõtetera  sobib suurepäraselt ka isikliku abistaja teenuse juurde. Eriti erivajadustega inimestele. Edu saavutamine on meis igaühes oma kuldvõtmekene.

Täna avastasime Poka Sotsiaalteenuste Keskuse juhataja Deliaga, et on juba olemas SKA Isikliku abistaja teenuse Juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule. 2020

 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/isikliku_abistaja_teenuse_juhend.pdf

Olen üldiselt rahul. 
Võib - olla mina rõhutaksin selle teenuse juures siiski kliendi vastutust omaenda elu ees. Mitte keegi ei saa öelda eesmärke ega saavutuste edu, kui teenuse vajaja. Ehk mina kui teenuse vajaja.
Mind hämmastab ikka ja jälle see tõsiasi, kuidas seda tõsiasja ei mõisteta.  

Mul on oma märkmikus palju plaane - ma ei hakka ometi kõikidest sotstöötajale rääkima,  et olla pidevalt tegevusplaanis luubi all. Siis kaoks jällegi minu isiklik elu ja vastutust, ning üllatada nii iseend ja teisi, sotsiaalametnikkegi. 
Lõpuks jälgin vägagi omaenda ja ka isikliku abistaja turvalisust. Lihtne  näide. Olen eluaeg armastanud väga kuuma dšussi. Küsin alati uuelt tüdrukult, kui kuuma vett ta käsi kannatab mind pestes. Kui kannatab jahedamat , siis peseme veidi jahedama veega - ja pärast saan mõnuleda hästi kuuma vee all. Arvatavasti,  kui abistaja hakkaks oma loomingut külma veega mind pestes - siis ma ei lähe temaga pesema või laseks töölt lahti... Ja nii on. Mina tunnen juba abistajate kätest ´, kui turvaline mul on. 
Liikluses peame koos olema valvsad.

Kuidagi kogu sotsteenuste sisteem on tagurpidi. Kuskil keegid panevad määrused - reeglid paika, siis tuleb kuskil kellelgidel idee uuesti ümber kirjutada, mis on juba nii ja naa kirjas jne - ning siis ilmub minusugune hull, kellel on oma elu elada ja kes soovibki iseenda elu eest vastutada ning läbi selle anda teistelegi midagi head...

OH!
See on lõputu teema...


esmaspäev, jaanuar 11, 2021

Jällegi uut proovin - regilaulik

 Uusi väljakutseid  sajab selgest taevast! 

Võtsin täna taas uue projekti nii öelda vastu. Proovin nüüd mõistust ja jalga illustreerimisel regilaulikut. Minule jäi Ida - Virumaa regilaulik. Minu jaoks on see isegi tähenduslik... Need laulikud on saadaval vaid internetis. 
Mul tundub palju pilte, mis sobiksid lauliku, olemas olevat... 

Täna oli imearmas telefonivestlus laulikude autori Edakaiga. 

Ma ei oleks eales uskunud, et kord proovin kaunistada oma maalide ja joonistustega laulikut ning veel kogunisti regilaulikut!!! 

laupäev, jaanuar 09, 2021

Mis toimus täna...

 On olnud veidi kelmikas laupäev. Tegin iseendale natu lõbu juurde küsides facebookis sõpradelt ja tuttavatelt, kuhu lähen... 


Olin enda meelest kenam, kui harilikult kui kodu päeval. Ja tundsin väikene  naer kulub mulle ära.Saingi omaette rõõmsalt naerda. Aga sõbrad tunnevad mind suht hästi. Pakkusid kohti, kuhu võiksin minna... Usun, et  jõuan sel aastal kindlasti teatri ja peole kohvitama, ning võib - olla kohtingule....


Täna käisin tubades edasi - tagasi.😋 Ei läinudki kuhugile...



Mind käis pildistamas fotograaf Aldo. Varsti (vist järgmine kuu) "Tervis plussis" tuleb lugu seksuaalsusest puuetega inimestes- nii saan mina aru lühidalt. Loo autor Rita esitas ka mulle mõned küsimused. Mina olin muidugi nõus. Alguses kuulsin Rita soovis leida inimesi, kes julgevad ja soovivad seksuaalsuse teemal rääkida , sõbranna Maarjalt. Mõtlesin öö. Siis kirjutasin Ritale. Ta kohe helistas mulle. Minu üllatuseks polnud mu häälduspuue takistuseks. Siiski jäime kirjutamise juurde.Nii  see looklipp minuga arenes. 
Ausalt öelda on seksuaalsuse ja igasuguste tunnete teemad rohkemgi  paelunud kui ligipääsetavad kaldteed ja inva-wc peeglid. Minus voolab siiski veidi psühholoogi/psühhodraamatiku või lihtsalt aitaja verd -  võib sellepärastki mõtlen palju niisugustele teemadele. Kas või omaette. Tihtilugu.
On olnud endalgi mõtteid rohkem ja isegi julgemalt  rääkida ja kirjutada ja teha koolitust just seksuaalsusest erivajadustele inimestele ...
Loomulikult seksuloog Rita loosse saab murdosa minu mõtteid...

Olen alati rõõmust tulvil, kui kuulen, et keegi erivajadustega inimene julgeb armastada ja abiellub  . Saab kõikidest takistustest üle. Sest armastus annab eluenergia. Elurõõmu. 
Ei ole homsele mõelda. Me keegi ei tea, mis homme toob... Tavaliselt mõtleme millegipärist automaatselt pahale, mis või b homme kaasa tuua... Mis siis , kui homme toob hoopis suurema rõõmu - kas oleme selleks valmis...

Eelmine aasta oli meedia võtmes mul rahulik. Mind polnud üheski ajakirjas ega ajalehes . Vist. Ühe intervjuu reisimisest andsin. Ma isegi ei tea lõpuks, kas see kuskil ilmus. Unustasin küsida  üle... Küsin kindlasti nüüd.

Aga täna tundsin koduski head olemist.
Need pildid tegi Ingrid. Telefoniga.

reede, jaanuar 08, 2021

Selle nädala lause...

 ... mu märkmikus: 

Kui see on hea idee, hakka tegutsema ja vii see ellu. On palju lihtsam leida vabandusi, kui lubada endal alustada.
- Grance Hopper - 


Mu mõttes ja  põrand - laual on täiesti uus väljakutse kunstis. Mulle  tundub see hea idee 😊

 Muide, eile olin mõnusasti väsinud, unustasin öelda, et Rüttmani galeriis langeb maalidele super hea valgus. Kalju tegi valgusega imede kunsti. Isegi mina ise nägin  omi maale hoopis sügavamalt teises valguses.


Kui saaksin endale normaalse ateljee, siis soovin kindlasti parimat valgust lakke. Häid lampe... 

Ükskord saab niikuinii selline ateljee mul olema!

Ateljee koos galeriiga. Galerii algajate kunstnikele.. Unistada võib ju - mine tea, ehk saab viia ellu...

Raplas Rütmanis on lambid Itaaliast (kui õieti mäletan)...

neljapäev, jaanuar 07, 2021

Raplas - ei tohiks varje karta

 

Täna oli vahva ja asjalik päev Rapla Kultuurikeskuses ja ennekõige Rütmani galeriis. 

Mind Ingridiga  abistas ja näitas maja hästi sõbralik hr Kalju. Sain temalt palju mõttekilde, mille üle sügavalt mõelda. 

Üks mõte jäi kohe meeldima - varje ei tohi karta.  Alles mõni päev tagasi ütlesin isegi, et kõik näevad varje isemoodi... Nüüd sain nagu kinnitust, et ma ei olegi  ainus rumalukene, kes usub seda ja ajab oma joru... Nii nagu mind tänati selle juttu eest, nii olen mina tänulik Kaljule. 


Näituse ülespanek oli rõõmus ja lõbus, kuid hästi vaikne ja rahulik.


Uuem maalgi sai üles. Mulle tundus, et Rapla on kõige õigem koht talle pärast langevarjuhüpet.


                                                         Leidsin Raimond Valgre toa.
Viivuks tuli minuga kohtuma Sandra oma pisitüte ja emaga ,  kellega ei olnud sada aega näinud. Aprillis saab 13 aaatat, kui Sandra oli esimene päev mu isiklik abistaja. Imearmas on, kui mu kunagised tüdrukud ikka ja jälle soovivad ja leiavad aja kohtuma tulla. Pisineiu hakkas koheselt ratastooli uurima ja õppima abistaja ametit. Alles eile rääkisime zoomis võrukatega , kuidas lastele õpetada teistsuguste inimeste olemasolu - nii lihtne see ongi. Olla olemas ja lubada mängida, kui neil soov uurida. Kõike uuridakse , miks mitte näiteks ratastoole...
Hea päev oli.
Ja mõtlemapanevgi...

kolmapäev, jaanuar 06, 2021

Mõtlesin taas heaolule...

... üheskoos  Võrumaa rahvaga. Kuigi mina ju pole võrukas.

Toimus järjekordne ümarlaud. Zoomis. 

Täna mõistsin, miks mind võlub see heaolu teema. Minu jaoks on heaolu tohutult laiem. Heaolu algab iseendast, omast kodust, omast koduvallast... maailmani. Ehk universumini...

Mulle meeldib Võru inimeste särts anda endast palju teistele mõeldes samas palju iseendale. See on õige. Minu meelest. See särts on siiras.

 Mul on tõepoolest vedanud terve elu, et kohtun ikka ja jälle toredate ja tegusade inimestega. Usun, vastastikune arusaamine elust - olust muudabki selle paremaks.

teisipäev, jaanuar 05, 2021

Minu näitused Raplas ja Puurmanis

 Täna võin kindel olla, et aasta algab kahe näitusega mul:

7. jaanuaril olen Raplas ning panen Rütmani galeriisse üles oma näituse.

14. jaanuaril saan  ka Puurmani raamatukokku näituse panna.

Seekord on küll pisut teistmoodi korraldamine kui on olnud. Ma ütleksin, et isegi rahulikum. Avamisi kui selliseid tõenäoliselt ei saa olema... Aga , kui on keegi, kes soovib ja julgeb minuga kohtuda, siis mina olen nõus kuskil kohvitassi taga kunstniku ja kirjutajana jutu ajama 😊

-----------------

Täna tegelesin maalide majandusega 😂 See ajab lihtsalt halliks. Küll on mõni maal üle, ja siis jälle puudu... Veel maalimatagi... Kahte kohta jagada on päris keeruline... 

Olen tõesti tänulik,  et mul õnnestub praegusel  keerulistel koroona ajal oma näitusi teha.💖

pühapäev, jaanuar 03, 2021

Pühapäev iseendale

 Olen olnud täna peaaegu omaette.

Tundsin, et vajan aega olemiseks. Et kuulda  omaenda südamesoove selleks aastaks. Tegin lihtsalt omi märkmeid ja unistasin... 

Unistada suurelt võib ju alati. Unistustele ei saa öelda, et ei tea, mis homme saab, ei saa seepärast unistadagi... Kui unistada ka ei tohiks, siis oleks ikka midagi väga mäda maailmas... Kui plaane ei saa ette teha, siis unistada tulebki pisutki ette...

Unistamine paremgi kui plaanide tegemine! Unistusest algavad plaanid... 

Tean, et tohuvabohu ajastul on ehk raske arusaada, miks kergelt hiilin raskustest mööda... Ei hiili. Miks peaksin ette veel rohkem muretsema, kui muret ja raskust jätkub niikuinii mul. Ja usun , et need on head õppetunnid, et edasi liikuda paremini ja oskuslikumalt...

Vaatasin täna järelvaatamisest saateid. 
Mul on päris mõtlema panev aasta ees. T'ähtkujude järgi. Kuigi üksnes tähtkujude järgi ei ela ma ammu. Minu meelest tähtkujud on osa suures universumis, mida on hea  teada samaaegselt teiste asjadega. Peamine olen mina ise. Kuidas suudan teistmoodi energiat kasutada, hirmutest eralduda, paljudest, kes külvavad negatiivsust positiivsusega, kaugeneda. 
Põnev ja võluv aeg on ees.
Keeruline.
Raske.
Soovin, et mu hing jääb terveks. Siis on kõik võimatu võimalik. Soovin tõesti mõista seda, mida ei mõõdeta igapäevade asjadega. Olen aastaid mõelnud sellele, mis eesmärk ja ülesanne on, et minu jalad on teistsugused, et mina hoopis erimoodi... 

Veel vaatasin Jaak Joala 70 kontserdist... Olin õnnelik, et olin ja nägin Vanemuises kontserdist. Ekraanil ei ole see ikka see. Kuigi teleris lauljate kommentaarid andsid lisa, neid jälle laval polnud. 

Minu 2021 on hästi alanud. Kolme päeva sisse on mahtunud juba palju palju.
Pildi klõpsustasime oma maja ees uusaataööl

reede, jaanuar 01, 2021

2021 tulgu ja olgu imeliselt hea

23 tundi uuest aastast   on möödunud mul rõõmsasti. Usun, et see tõotab väga head aastat.

Mina tean, mida soovin ja igatsen 2021. aastalt. Üks kindel soov iseendale on see, mis eelmisel aastalgi - loobun loobumistest. Teen kõike, mida tunnen südamega, et seda ja toda soovin teha ning pean tegema, siis teen. 
Püüan teha.
Mitte ei loobu tegemisest.

See ärategemine igas   asjas on imeliselt hea tunne. 


Soovin, et seesugused imelised head tunded oleksid ja jääksid 8740 tunniks me igaühe südame. Et teeksime seda, mida tõeliselt armastame ja soovime. 
Ja kui meist kellelgi hakkab paremini minema, siis ärgem seepärast hakakem  end paremaks pidama teistest. Me kõik oleme iseendale parimad. 
Olgem imeliselt hoitud!

Mul on selle aasta märkmikus iga nädal lause. Esimene lause:
Kõik eesmärgid on saavutatavad. Küsimus on, kui palju aega me endale anname.  
- Helina Mägi

On aega terve aasta taas oma eesmärkidele läheneda. 
Kuid olen mõelnud väga palju mis eesmärgid on mul ja kuhu soovin jõuda.... Ma ei tea. Võib - olla mõistmiseni, mis on  valgust ja armastust... Käega - jalaga katsutavaid asju kergemgi saavutada...