Appike, kui nauditav on ikka omaette toimeada. Laupäevast koristust teha.
Nüüd polegi eriti selliseid päevi olnud, et olengi üksinda päev otsa kodus. Nö abistaja vabu päevi. Enneini oli neid tunduvalt rohkem. Ausalt öeldes igatsen praegugi iseolemist. Isetoimetamist. See on igati normaalne ju - kõik meist vajame oma aega.
Tuleb siiski iseendale vahetevahel meenutada, et saad ise hakkama ning oled endale kõige tähtsam. Isiklikke abistajate olemasoluga ei tohi end unustada ega hellitada.
Olen seda ennemgi öelnud, ja ütlen nüüdki, et kodu koristuski võiks olla ja peabki olema minu südamega tehtud. Mina elan siin ja armastan. Kuigi olen harjunud, et paljud lisa - abi - käed koristavad ka mu kodu, kuid alati püüan alati panna sinna sisse raas oma südantki. Aga kui veel koristada oma jalgadega, siis on see päris äge tunne - kodutunne.
Täna unistasin suurelt koristades: KUI ükskord on mul maja, kus saan ise ka prügikoti välja viia - see on vast võimas tunne!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar