Igatsesin ammu suvesoojust.
Täna siis sain jällekordselt harjumatu lausa suvesoojuse osaliseks. Pärast talvekülma on ikka alati soe ilm harjumatu. Kuid hingele ja vaimule on päikene kevadpäeval väga väga energiat andev.
Olin isikliku abistaja Ingridiga mitu tundi aiamaalapil. Aiamaa sai korda. Mõneti uut moodi. Pool maad sai lilleaiaks. Põllulapile kartuleid ei mahu enam... Sibulad, porgandid, maasikad on. Õunapuul ja tikripõõsal pungad. Vaarikad kasvavad... Ühesõnaga, mu aiamaal on hästi.
Kuigi igatsesin aiamaal palju rohkem teha, igatsesin veidi suuremat aeda, kus saab vabalt ratastooliga ringi joosta ja takistusteta varbad mulda pista...
Olen päris palju päikest saanud. Punane nagu vähk 😜 Nägu, käevared, põlved... Ei ole hullu. Panin aloe geeli.
Mina lähengi iga kevad selliseks. Kergesti. Siis pruunistun...
Kuulsin leinakägu. See ei meeldinud, kuid käo kukkumine tükk - tükk aega oli tore. Ikkagi esimest korda sel kevadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar