Täna sai 2 kuud, kui papa läks haigla...
Täna ütles mamma, et papa oli talle öelnud: ta tahab niikaua Tiiaga olla, kui võimalik ja jaksab olla, saatuse tahtel on ta nii vähe saanud Tiiaga olla, et haigla ei lähe, sest mis kasu on temast, kui jääb hooldamisele... ta tahab ja usub, et Tiia saaks/saab ISE hakkama...
Natu kurb.
Siiski mõni lahtine küsimus sai mulle selgemaks. Mõistvamaks. Kuigi aimasin neid väiteid teadmata, et väiteid ongi niisuguste vastustega nagu aimasin... Mul oli kergem vastupidada, kui aimasin sedasi...
Hetkel on päris kerge ja hea.
Ma ei valetanudki iseendale.
Võimalik, et papa suurim (viimane) elusoov läkski ainsana hästi täide. Ta oligi maksimaalselt viimse jõuraasuni minuga ning küllap nägi ka viimase minutini kodus, et saangi hakkama... :)
Ainult, et alkoholi sõltuvus segas papat endki - nüüd ma usun sedagi.
Ta elas sissepoole.
Kui palju me üleüldse tunneme teiste hingede sügavaid põhju?
See on küsimuste küsimus.
Või kui palju me julgeme üksteistele öelda ja näidata, kuidas hoolime üksteistest?
Seegi on küsimuste küsimus.
Olen ennemgi mõelnud ja tundnud, et elamine ja olemine on pealiskaudne.
Mina küll ei julge sagedasti omaendagi hingepõhja piiluda kartes, et seal on miski, mida mina ei tahagi teada. Nii head kui ka halba. Nii on kergem ja parem iseenda ja teiste inimestega hakkama saata.
Ausalt öeldes, on lihtsam näha ja tunta negatiivsust.
Ja lihtsam kuhugile pageda millegi eest. Pagemiskohta jõudes tajuda aga, et ka see pole see ju, mida igatsen. Ei saagi olla. Sest oma (hinge)varju eest ei saagi põgeneda ega temast üle hüpata.
Nii lihtne see pealiskaudne elamine ja olemine ongi.
Ollakse rahul.
Kuigi teatakse, et pealiskaudsus ja pagemine ei ole ausad ega avameelsed iseendagi suhtes.
Ma ei usu, et inimene suudaks kõiki tundeid välja öelda ja väljendada. On suhteliselt ebareaalne see. Juba sellepärast, et ollakse enda suhtes ebaaus pagedes enda eest. Kuidas siis veel olla siiras ja avameelne teiste silmis?
Ja kui kaua peaks inimesega koos olema, kui saaks öelda "olen temaga olnud ja elanud piisavalt kaua, et tunnen teda läbi lõhki ja lahkuda..."
Igas mõttes.
Või lõpeb enne oma jaks ja algab pagemine, mis viibki elu edasi... :)
Muideks, on ju üli raske öelda iseendale "MA ARMASTAN SIND", hoopis kergem on öelda "ma vihkan sind" - võib - olla sellepärastki on maailmas nii palju kurjust...
Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
laupäev, juuni 07, 2008
reede, juuni 06, 2008
Puhkusepaus
Võtsin loa puhkusepausiks. Tänase õhtuks. Mu juhe oli koos.
Möllasin protaalides - hämmastavad inimesed need mehed, kes meie ümber - kohe kohting ja enne pilt siiski. Kui pilti ei saa, jääb kohting ära :D :D :D
Mul oli lõbus vastu lõõpida. Vastu näppe anda sõnadega :) Sain vähemasti tervet 7...8 kohtumiskutset üheaegselt. Omaette naersin, et kui teeks kõikidega ühekorraga ühes kohas ühel ajal kohtingu - oleks olnud neil pikknina :D
Õel nõid olen!!!
Samas mõtlesin, kui mitu inimest võis samamoodi mõelda nagu mina...
Täna oli tavaline suvepäev. Hirmus on , et ilmateade lubab öökülma. On ometi juunikuu. Heinakuu.
Möllasin protaalides - hämmastavad inimesed need mehed, kes meie ümber - kohe kohting ja enne pilt siiski. Kui pilti ei saa, jääb kohting ära :D :D :D
Mul oli lõbus vastu lõõpida. Vastu näppe anda sõnadega :) Sain vähemasti tervet 7...8 kohtumiskutset üheaegselt. Omaette naersin, et kui teeks kõikidega ühekorraga ühes kohas ühel ajal kohtingu - oleks olnud neil pikknina :D
Õel nõid olen!!!
Samas mõtlesin, kui mitu inimest võis samamoodi mõelda nagu mina...
Täna oli tavaline suvepäev. Hirmus on , et ilmateade lubab öökülma. On ometi juunikuu. Heinakuu.
neljapäev, juuni 05, 2008
Testimisehoog
Mul on vaja lahendust leida ning seoses sellega sattusin klienditeenindajate testimishoogu. Lihtsalt ettekavatsematut :) Oma võimaluste leidmisel. Tulemused on nö seinast seina, kuid mitte negatiivsed. Testisin mitmeid Eesti panku.
Oli pank, kus oldi äärmiselt mornide nägudega. Ma ei tea isegi, kas see oli minu üle ehmatus või oli neil lihtsalt halb päev. Seal aga ootas enne mind üks klient, kes hästi pika meeldiva - nohjah niivõrd kuivõrd meeldiva - vaidlemise peale lükkas mind ette. Ma seda ei tahtnud. Tema arvas, et ratastoolis inimesel on raske oodata, kuna ta olevat olnud ka seljavigatusega...
Teises pangas enne allkirja andmist teatasin rahulikult, et kirjutan jalaga. Vastus oli äärmiselt rahulik ja naeratav "Jaa - jaa" - teller ei teinud teist nägugi. Talle oli kõik nagu endast mõistetav.
Ja mina mõtlesin, et see ongi ligipääs elule :)
Olgugi, et ma veel ei tea, kas/kuidas minu küsimus lahendust leiab.
Oli pank, kus oldi äärmiselt mornide nägudega. Ma ei tea isegi, kas see oli minu üle ehmatus või oli neil lihtsalt halb päev. Seal aga ootas enne mind üks klient, kes hästi pika meeldiva - nohjah niivõrd kuivõrd meeldiva - vaidlemise peale lükkas mind ette. Ma seda ei tahtnud. Tema arvas, et ratastoolis inimesel on raske oodata, kuna ta olevat olnud ka seljavigatusega...
Teises pangas enne allkirja andmist teatasin rahulikult, et kirjutan jalaga. Vastus oli äärmiselt rahulik ja naeratav "Jaa - jaa" - teller ei teinud teist nägugi. Talle oli kõik nagu endast mõistetav.
Ja mina mõtlesin, et see ongi ligipääs elule :)
Olgugi, et ma veel ei tea, kas/kuidas minu küsimus lahendust leiab.
teisipäev, juuni 03, 2008
Üle mitme päeva jälle kodus
Hea on olla jälle kodus.
Kui nüüd saaks lollist probleemist ka veel jagu, siis võiks sügavalt hingata ja minna särades suvele vastu...
Kui nüüd saaks lollist probleemist ka veel jagu, siis võiks sügavalt hingata ja minna särades suvele vastu...
esmaspäev, juuni 02, 2008
Legend Pärnust
Geenius on Pärnust eluga tagasi:) Imelised päevad olid. Väga töised, ja ometi imelised. Psühhodraama seedimist on tänaseks, homseks ja veel kauemakski.
Olen veel hästi väsinud. Blogin kunagi varsti kõigest pikemalt. Praegu üks asi veel. Pärnu tänavatel on naeratamist palju rohkem, kui Tartus ja Tallinnas:) See on vist Pärnu legend (või erivajadus:):):) ?)
Olen veel hästi väsinud. Blogin kunagi varsti kõigest pikemalt. Praegu üks asi veel. Pärnu tänavatel on naeratamist palju rohkem, kui Tartus ja Tallinnas:) See on vist Pärnu legend (või erivajadus:):):) ?)
Tellimine:
Postitused (Atom)