Just jõudsin arvuti, näoraamatu - ja lugesin teiste postitutest, et täna on rahvusvaheline perepäev. Mul väike pere... Südames pisut suurem.... Hoidke oma lähedasi alati enda lähedal, oma südames! Soovige oma pereliikmetele sedasama, mida iseendale - ikka head ja paremat :)
Oli mõnus pühapäev. Tiir õues. Sai veidi "raksus" käia tuttaval aiamaal, loomulikult perenaise Piretiga koos :) Selle tulemusena on nüüd rabarberikook ja nartsissid laual. Aitäh, Piret!
Unistan siiski jätkuvalt omaenda aiamaast või õigemini aiast, kus grillida või ka joonistada... Seda ei ole ju soovitud :) Ja otseloomulikult lubaksin sõpradel seal juhuslikult "raksus" käia :D
Mõned minutid vaatasin, kuidas lapsed trallisid mänguväljaku avamisel. Reklaamitud oli perepeona, kuid vanemaid mina küll eriti ei näinud.... Kuidagi nukker.. Ilm oli hea, pisut tuuline, kuid siiski päikeseline.
Mäksa vald tähistas sel nädalal oma 25. sünnipäeva. Enne valda oli Mäksa kolhoos. Mina olen seega Mäksal elanud viiendast eluaastast, mõnede väikeste vaheaegadega. Siin - seal.
Edukalt õnne Mäksa vallale!
Tartu ma täna ei jõudnudki. Ausalt öeldes, ka ei jaksanud mõelda, kuidas õigeks jõuda üldkoosolekule... Lihtsalt bussid sõidavad pühapäeviti veel harvemini kui tööpäeviti...
Pea on mul pahna täis. Mõtlemist on hetkel rohkem kui mõistusesse mahub! Kui loodan, et algav nädal toob positiivse lahenduse ühele suurele asjale... Ja juunis on Tallinnas festival ja Kuressaares näitus... Siis pean leidma veel uue isikliku abistaja... Pluss veel sada üks pisi argiasja...
Ei ole hullu. Tulen toime. Nagu alati.
Ei saagi igavust tunda!
Aind natu närvikõdi :)
Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
pühapäev, mai 15, 2016
esmaspäev, mai 09, 2016
Vajan juunist suveks isikliku abistajat
Vajan juunist selle suve tüdrukut s o isikliku abistajat. Sest Katariina läheb suveks üle mere, kuid usutavasti sügisest tuleb tagasi. Aga suvel soovin suvemöllu ja asjalik olla. Ühesõnaga, teha mõnus suvi 2016, mis jääks jälle paljudeks aastateks meelde :) Minu käteks - jalgadeks jääb edasi küll Helerin, kuid arvame, et kellegi käsi ja jalgu siiski veel vaja. Igaks elujuhtumiks :)
Seega, veel üks tüdruk/naine saab kindlasti tööülesannetes koos minuga naudida suve! Ja saab uusi kogemusi ja kohtumisi, avardab silmaringi. Samas saan mina tema abiga väärtuslikult suveaega kasutada. Loomulikult, kui meil tuleb hea klapp, siis võib ta jääda kauemaks, kui kolm suvekuud või tulla kord taas tagasi.
See blogitust ei ole siiski päris töökuulutust. Kuid, kes juba saab pihta, mis on isikliku abistaja töö ja tööülesanded, see võib julgesti minuga kontakti võtta tiia.jarvpold@gmail.com . :)
Loodan siiralt, et seekordki on kandideerijad suht palju, kuid jääb vähemaks küsimusi, mida võiks kandideerijad enne juba iseendale selgeks teha, mis ja kelle juurde nad töövestlusele tulevad. See hoiaks kõikidel aega kokku ega too ebamugavaid pingeid :) See EI tähenda seda, et küsida ja uurida ei võiks. Kindlasti võib. Mulle väga meeldibki, kui tööotsija uurib ja küsib, kuid teab, kuhu ta sattunud on :)
Seega, veel üks tüdruk/naine saab kindlasti tööülesannetes koos minuga naudida suve! Ja saab uusi kogemusi ja kohtumisi, avardab silmaringi. Samas saan mina tema abiga väärtuslikult suveaega kasutada. Loomulikult, kui meil tuleb hea klapp, siis võib ta jääda kauemaks, kui kolm suvekuud või tulla kord taas tagasi.
See blogitust ei ole siiski päris töökuulutust. Kuid, kes juba saab pihta, mis on isikliku abistaja töö ja tööülesanded, see võib julgesti minuga kontakti võtta tiia.jarvpold@gmail.com . :)
Loodan siiralt, et seekordki on kandideerijad suht palju, kuid jääb vähemaks küsimusi, mida võiks kandideerijad enne juba iseendale selgeks teha, mis ja kelle juurde nad töövestlusele tulevad. See hoiaks kõikidel aega kokku ega too ebamugavaid pingeid :) See EI tähenda seda, et küsida ja uurida ei võiks. Kindlasti võib. Mulle väga meeldibki, kui tööotsija uurib ja küsib, kuid teab, kuhu ta sattunud on :)
pühapäev, mai 08, 2016
Emmed - olge lapsemeelsed :)
Eile sai aeg maha võetud ja tuletatud meelde, kuidas olla lapselik. Tüdrukutrits. Vahel on lapselikud tõeks pidamised targemad, kuid sageli unustame selle. Kui mäng läheb sassi, alustab laps rõõmsasti mängu uuesti :) Aga mida teeb suur inimene...
Istusin elus esimest korda mängu - liurajal :)
Kaagvere tehti uus mänguväljak. KÜSK ja Mäksa vallavalitsuse toetusel. Kurb on minu meelest see, et erivajadustele lastele ei ole mõeldud. Suured ligipääsud algavad väikestest. Mitte, et Kaagveres oleks puudega lapsi, kuid kellelegi võivad ikka külla tulla... Mullegi näiteks ja kuhu Tiia tädi puudega lapsi viib...
Pühapäeval 15. mail kell 12 on mänguväljaku avamine.
Mulle tegi oma papa liivakaste. Ei mingeid toetusi... Praegu olen selle üle uhkegi :)
See olen mina. Helerin joonistas. Liivaga.
Päevitasin maja taga. Sedagi esmakordselt Kaagveres oma maja taga. Nüüd olen eilsest päikesest lapiku päevitusega.
Emadepäeva kook mamma kohupiimast.
Õnneliku emaks olemist emadele! Hoidke alles endas lapsemeelsust!See aitab ka lapsi mõista paremini.
Istusin elus esimest korda mängu - liurajal :)
Kaagvere tehti uus mänguväljak. KÜSK ja Mäksa vallavalitsuse toetusel. Kurb on minu meelest see, et erivajadustele lastele ei ole mõeldud. Suured ligipääsud algavad väikestest. Mitte, et Kaagveres oleks puudega lapsi, kuid kellelegi võivad ikka külla tulla... Mullegi näiteks ja kuhu Tiia tädi puudega lapsi viib...
Pühapäeval 15. mail kell 12 on mänguväljaku avamine.
Mulle tegi oma papa liivakaste. Ei mingeid toetusi... Praegu olen selle üle uhkegi :)
See olen mina. Helerin joonistas. Liivaga.
Päevitasin maja taga. Sedagi esmakordselt Kaagveres oma maja taga. Nüüd olen eilsest päikesest lapiku päevitusega.
Emadepäeva kook mamma kohupiimast.
Õnneliku emaks olemist emadele! Hoidke alles endas lapsemeelsust!See aitab ka lapsi mõista paremini.
reede, mai 06, 2016
Möll ehk naised saavad ikka alati hakkama ;)
Sain lõpuks "Sõbralt sõbrale" osta köögikapid, täpselt sellised nagu olen viimased kolm - neli aastat soovinud ja igatsenud. Kapid seisid poes umbes kuu. Käisin mitu korda piilumas. Üleeile mõtlesin, et kui nad veel alles, siis ongi ikka mu kapid - ja ongi minu kapid. :)
Täna sättisin Helerini abiga kappe paika. Elamist ümber. Tegime möllu. Naersime, et milleks mehi vaja... Helerin lubas olla ise mehe eest!
Tegutsesin ise ka nii palju kui võimalik oli. Kammita. Meikita. Mul ei olnud aega kenadusele mõelda. Vahetevahel on mõnus lihtsalt olla koduperenaine.
Pühkisin kapi taha kogunenud rämpsu ning ajasin ämblike taga. Mina ei karda, Helerin ei armasta aga ämblike. Seegi ei aita, kui olen paljudele tüdrukutele rääkinud, et ämblikud toovad ju õnne. Nendega tegelemine jääb ikka mulle või tüdrukutele, kes ka ei karda.
Leidsin mitu suurt ja väikest õnne - ämbliku. Nüüd peaks tulema piisavalt head ja õnne.
Tõesti elamine oli niisugune nagu oleks käsil suur kolimine. Avastasin, et pisikesi asju ja isegi nõusid on päris palju.
Vana sektsioonikapp, mis oli ajutiselt pika aega köögikapp, leidis lõpuks õige koha tagatoas. Sain ka seda kapi natuke jalaga lükata oma paika. Suht loll tunne on istuda ja vaadata jalad rüpes.
Tagatoas segadus. Sellega pean möllama mitu päeva... Voodini on juba tegelikult rada tehtud - täna saab ikka kunagi magama ...
Pätu magas kõik see möllu aeg köögiaknal või pesumasina taga.
Kohvipaus. Pärast dšusi. Köök uue näoga. :) Põrand veel vaja pesta... Ja kui saaksin lähiajal uue pliidi, siis oleks köögis rahu majas :)
Veel parem, kui eluruumid suureneksid või oleks neid vähemasti rohkem... Sest juba maalid ei mahu varsti tuppa :) , kui nad just ei ole näitusel.... Aga alles eile kuulsin ja sain aru, et pangapoliitika on arvamusel, et inimesel ei tohi mitu kodu olla või võib erand korras... Siis erand küll juba tavaline või on tavaline erand... Igatahes see teadmine ei takista mul unistada oma majast, uuest elamisest - kuigi hetkel olen super rahul praeguse pesakesega - hea on, et mul on siiski oma kodu ;)
![]() |
| Pildiallkirja lisamine |
Täna sättisin Helerini abiga kappe paika. Elamist ümber. Tegime möllu. Naersime, et milleks mehi vaja... Helerin lubas olla ise mehe eest!
Tegutsesin ise ka nii palju kui võimalik oli. Kammita. Meikita. Mul ei olnud aega kenadusele mõelda. Vahetevahel on mõnus lihtsalt olla koduperenaine.
Pühkisin kapi taha kogunenud rämpsu ning ajasin ämblike taga. Mina ei karda, Helerin ei armasta aga ämblike. Seegi ei aita, kui olen paljudele tüdrukutele rääkinud, et ämblikud toovad ju õnne. Nendega tegelemine jääb ikka mulle või tüdrukutele, kes ka ei karda.
Leidsin mitu suurt ja väikest õnne - ämbliku. Nüüd peaks tulema piisavalt head ja õnne.
Tõesti elamine oli niisugune nagu oleks käsil suur kolimine. Avastasin, et pisikesi asju ja isegi nõusid on päris palju.
Vana sektsioonikapp, mis oli ajutiselt pika aega köögikapp, leidis lõpuks õige koha tagatoas. Sain ka seda kapi natuke jalaga lükata oma paika. Suht loll tunne on istuda ja vaadata jalad rüpes.
Tagatoas segadus. Sellega pean möllama mitu päeva... Voodini on juba tegelikult rada tehtud - täna saab ikka kunagi magama ...
Pätu magas kõik see möllu aeg köögiaknal või pesumasina taga.
Kohvipaus. Pärast dšusi. Köök uue näoga. :) Põrand veel vaja pesta... Ja kui saaksin lähiajal uue pliidi, siis oleks köögis rahu majas :)
Veel parem, kui eluruumid suureneksid või oleks neid vähemasti rohkem... Sest juba maalid ei mahu varsti tuppa :) , kui nad just ei ole näitusel.... Aga alles eile kuulsin ja sain aru, et pangapoliitika on arvamusel, et inimesel ei tohi mitu kodu olla või võib erand korras... Siis erand küll juba tavaline või on tavaline erand... Igatahes see teadmine ei takista mul unistada oma majast, uuest elamisest - kuigi hetkel olen super rahul praeguse pesakesega - hea on, et mul on siiski oma kodu ;)
teisipäev, mai 03, 2016
Eheee, niimoodi ma ei olegi veel ühiskonda häirinud :P
Ülikooli hingekirja mittekuulumine ei takista ettekande pidamist :) Ja usun, et sain täna täiesti uue väljakutse ning kogemuse. Nimelt palus Diana pühapäeval mind appi oma kursuse raames ettekannet pidama. Loomulikult olin nõus. Teadmata, mida minult üleüldse oodatakse. Diana rääkis mobiilis küll pika jutu, aga mobiil hakkis pooled sõnad ära. Facebookis kirjutas ta lõpuks, et ega me ise ka veel ei tea, mida nad räägivad.
OK, täna ülikooli peahoone ees sain täpselt aru, mida nad minult soovivad. See oli mullegi üllatus, kuigi sain juba enne põhimõtteliselt aru - aga ma ei uskunud, et kuulsin õieti !
Ringauditooriumis olin Dianale ja Ingridile TÕLGIKS ! Jah, tõesti, te loete praegu täitsa õieti. Tüdrukud vahetasid lihtsalt rollid ära. Tavaliselt on ju nii, et keegi teine-kolmas tõlgib häälduspuudega inimest - aga miks ei võiks vahel ka vastupidi olla :) Meie teema oligi füüsiliste erivajadustega inimesed ja kommunikatsioon. Sünkroontõlget pole ma tõesti varem teinud. Ega ma oma tööga rahule ei jäänud, sest hästi palju sõnu läks segamini, ununes ära, ja üleüldse, vahepeal oli mul juhe nii koos, et anna olla. Usun siiski, et auditoorium sai kogemuse, ja tüdrukud ise jäid rahule. Ja loodan väga, et kultuuridevahelise kommunikatsiooni õppejõud Katiliina jäi ka tüdrukute tööga rahule.
Nii me ülikooli peahoone ees päevitasime ja pidasime plaani :) Minu kõrval on Ingrid, kellega kohtusin esimest korda, ja kes koos Dianaga ettekannet eest vedas.
OK, täna ülikooli peahoone ees sain täpselt aru, mida nad minult soovivad. See oli mullegi üllatus, kuigi sain juba enne põhimõtteliselt aru - aga ma ei uskunud, et kuulsin õieti !
Ringauditooriumis olin Dianale ja Ingridile TÕLGIKS ! Jah, tõesti, te loete praegu täitsa õieti. Tüdrukud vahetasid lihtsalt rollid ära. Tavaliselt on ju nii, et keegi teine-kolmas tõlgib häälduspuudega inimest - aga miks ei võiks vahel ka vastupidi olla :) Meie teema oligi füüsiliste erivajadustega inimesed ja kommunikatsioon. Sünkroontõlget pole ma tõesti varem teinud. Ega ma oma tööga rahule ei jäänud, sest hästi palju sõnu läks segamini, ununes ära, ja üleüldse, vahepeal oli mul juhe nii koos, et anna olla. Usun siiski, et auditoorium sai kogemuse, ja tüdrukud ise jäid rahule. Ja loodan väga, et kultuuridevahelise kommunikatsiooni õppejõud Katiliina jäi ka tüdrukute tööga rahule.
Nii me ülikooli peahoone ees päevitasime ja pidasime plaani :) Minu kõrval on Ingrid, kellega kohtusin esimest korda, ja kes koos Dianaga ettekannet eest vedas.
Siin peideti mind ära - keegi ei võinud näha, et tüdrukutel on veel keegi tõlk kaasas - nii me siis istusimegi keeltemaja koridoris, ratastool ukse taga :) Õppejõud korra nägi meid, aga ega ta veel aru ei saanud, mis toimuma hakkab. See oli kas spontaansus, või šokk, või mõlemad korraga, kuidas kellelegi :) Minu kõrval paremal käel istub mu isiklik abistaja Katariina, kellel paluti täna täiesti vait olla. Ettekande juhatasin sisse mina, ilma tõlgita. See oli päris hea variant kogemuseks. Katariina hoidis ainult mu mikrofoni ja aeg-ajalt kohendas mu lahtisi juukseid, mida oleksin muidu ise ka teinud. Meil on juba tekkinud oma klapp.
Mulle kui tõlgile oli lõpuks hästi suur aplaus. Mina aga oleksin teinud aplausi hoopis viipekeele tõlgile. Jälgisin oma tõlkimistöö kõrvalt ka teda. Ta oli tõeline professionaal - tõlkis nii tüdrukute kui minu juttu :) Tahtmatult meenusid mulle Margot ja Sandra, ja täna tuli välja, et Katariina on KA viipekeelt õppinud ! Mul ikka veab mõnede asjadega.
Ja veel - meie teema käigus tuli Ingridi jutust välja, et paljudes riikides on kaardistatud ligipääsetavaid ja "puudesõbralikke" ülikoole, kuid EV kõrgkoole sellelt kaardilt paraku ei leia - Soome, Rootsi, jne omi küll... Minu ja tüdrukute jaoks oli see jahmatav. Me tahame küll elu paremaks muuta - aga tulemusi pole miskipärast väga näha... Jah, keeltemaja on üsna ligipääsetav, kõik on justkui nii, nagu olema peab - ja ometi on ununenud madalad lävepakud. Praegustest ülesõitmine võib mõnele ratastoolikasutajale tõsine takistus olla. Lift on, kaldteed on, aga...
Tänastel teemadel võiks päris hulga seminare teha ja raamatuid kirjutada. Veel soovin tänase kokkuvõtteks öelda, et mina isiklikult sain kogemuse, et tõlkida ma saan, kui vaja, ja ühtlasi sain teada, kui raske on teist inimest tõlkida. Sa võid küll kuulata, aga ikkagi lähevad sõnad segamini ja meelest ära. Loomulikult on seegi harjutamise asi. Oletan. et järgmine kord oleksin juba palju parem ja enesekindlam. Kas on ikka nii, et keegi teine-kolmas otsustab inimese eest, mida ta saab/võib teha ja mida mitte ? See ON põhimõtteline küsimus, st kas kommunikatsioon toimib või ei toimi, ja kui me seda ära ei lahenda, siis, nii kurb, kui ka on nii öelda, on küsitav, mis töövõimereformist saab...
On üks asi, millest ma pole seni bloginud, aga mis on mul meeles olnud, ja arvan, et täna on siin selleks hea koht. Nimelt - ma ei käinud omastehooldajate konverentsil. Mul oli see meeles küll, ja abistaja oleks arvatavasti olemas olnud, aga miks minna kuhugi, kus mind ei oodata ? Täna sain veelkord kinnitust, et oleks justkui kaks maailma - hooldajad ühel ja "hooldatavad" teisel pool. Hooldatavad ehk teisisõnu lihtsalt erivajadustega inimesed, kellel on oma kogemused, soovid, unistused oma elu kohta, kui raske puudega nad ka poleks. Ja ka nemad suudavad olla andjate ning mõnikord ka hooldajate rollis.
Ja lõpetuseks - tänased pildid klõpsutas Diana.
Tellimine:
Postitused (Atom)

















