pühapäev, november 11, 2007

:) (O)

Head isadepäeva!

Me kõik oleme seotud kuidagi isadega.



Mu semu vabandas hommikul minu ees. Nagu oleksin solvunud... Olen nüüdki kurvameelne. Miks küll arvavad paljud puudega inimesed, et KUI KÕIK TEENUSED sh ISIKLIKU ABISTAJA SAAVAD OLEMA IDEAALSED, SIIS KÜLL ALLES ELAKSIN... Andeks, aga nii see ei saa iialgi olema!!! Ideaalsusest jääb alati samm puudu - vastasel juhul tuleks maa peale taevas :) Taevane elu on meile siiski kauge uskumatu müstika!!!
Ma EI USU, et üksnes teenused paneks inimesi elama !!! Mitte EI USU.
Ma ei taha mõeldagi, mis siis oleks olnud mu elus, kui oleksin jäänud ootama 300 tunnilist isikliku abistaja teenust kuus - küllap ootaksin hooldekodus suremist. Kõlab julmalt, kuid nii see vist oleks kõige reaalsem.
Või kui... Neid musti näiteid oleks lõpmatult mõelda.
Mõistan suurepäraselt, et igasugusi teenusi on vaja. ´
Sest
on abitumaid ja nõrgemaid inimesi.
Kuid, kui seda teenuste juttu ajab inimene, kes soovib kindlasti iseseisvalt elada, siis see teeb meele kurvaks küll.
Tõeliselt kurvaks.
Seda enam, kui ta väitab, et teenusteta ta on laisk. Sorry, teenused ei suuda virkust juurde süstida.
Ja siis mina EI IMESTAGI, miks arvatakse, et puudega inimesed ainult virisevad ja nõuavad ning ei julge samas elada.
Jumal, jumal...
Ütleksin samamoodi teenuste kohta nagu raha kohta öeldakse: teenused ei tee inimest õnnelikumaks, kuid teenuste puudumine teeb õnnetuks küll. Käed rüpes oodata, et ehk keegi hea onu kannab teenused jalge ette - me võimegi elamata eluta jääda.
See oleks katastroof...
Praegu tõden jällegi, et mul on olnud täisväärtuslik elu juba lapsepõlvest. Olen väga tänulik nii emale kui ka papale, vanale kui ka mammale, kes lubasid mul elada teenusteta omaenda elu.

2 kommentaari:

ragne ütles ...

ma olen sõnatu...

Tiia ütles ...

see ongi nii uskumatu, et sõnad takerduvad keelele...

usun, et mõtleme üht sama asja :)